Kreeka, vana

Kreekas ei tunne kaugelt tulnud rändaja end külalisena. Ta on siin nagu vanade tuttavate juures. Kreekat peab mõistma ja vaatama südamega. Kus oleks see lihtsam kui kreekasinise Egeuse mere ääres või antiiksammaste marmori valguses?

Olümpiamängud, filosoofia, demokraatia, teater – on küllap esimesed märksõnad, mis Kreeka peale mõeldes meenuvad. Ikka ja jälle kipuvad rändajad Balkani poolsaare radadele, kus 2500 aastat tagasi lõi õitsele kultuur, mis annab suuna paljudele järgnevatele ajastutele. Muistne Kreeka kultuur, fragmentide hiilgusena meie aega jõudnud antiikarhitektuur, vaheldusrikas loodus ja uudishimulikud inimesed tagavad, et pettuma ei pea puhkuses keegi. 
 
Kreeka riigi üldinfo
Asukoht: Balkani poolsaar
Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku
Rahvaarv: 10 761 523 inimest (84.maailmas)
Pindala: 131 944 km 2
Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president
Rannajoone pikkus: 17 500 km
Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia
Saari kokku: 760, millest asustatuid 350
Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m
Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba, saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Halli välismaalase passi ja Vene kodaniku passi omanikule viisavaba juhul, kui on olemas kas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba. 

Elektrivool: 220 V
Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Soovitame kaasa võtta isiklikud ravimid.

Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg
Joogivesi: Kraanivesi kõlbab joogiks. Kreeklased ise aga tarbivad tavaliselt pudelisse villitud vett.
Jootraha: On tavaliselt arvestatud hinna sisse. Hea teeninduse eest võite siiski mõne euro lauale jätta. Kohvikutes ja restoranides tuuakse alati arve.
Keel: Riigikeeleks on kreeka keel (uuskreeka). Turismipiirkondades saab enamasti hakkama inglise keelega. Vähem osatakse saksa, prantsuse ja vene keelt.
Kliima: Vahemereline. Peab meeles pidama, et septembris ja oktoobris võivad ööd olla jahedad. 
Merevee temperatuur:18-22°C (sügisel)
Raha: Kehtiv raha Kreekas on euro. Rahvusvahelised krediitkaardid on kasutusel, kuid väiksemates kauplustes ja restoranides arveldatakse ainult sularahas. Krediit- või deebetkaardiga saab sularahaautomaadist võtta raha. 
Turvalisus: Kreeka on turvaline. Võib esineda pisivargusi ja sellepärast ei ole soovitatav jätta raha ja hinnalisi esemeid järelvalveta.
Usk: Kreeka õigeusk. Kirikute ja kloostrite külastamine on tasuta.
 
Kreeka keel
Kreeka keel on maailma vanemaid ja on püsinud peaaegu et muutumatuna Platoni aegadest alates. Paljude sajandite vältel oli kreeka keel Vahemeremaades üldlevinud kultuuri- ja kaubanduskeel. Seetõttu laenati ka ladina keelde tuhandeid kreeka sõnu, mis omakorda jõudsid tänapäeva erinevatesse keeltesse laensõnadena. 
Kasutame ju meiegi oma igapäevases kõnes palju Kreekast pärit sõnu. Lisaks enamikule meditsiini-, kirjandus-, poliitika-, sõjandus- ja teadusterminitele on kreeka keel nime andnud sadadele taime- ja loomaliikidele.
Tänapäeva kreeka tähestikus on 24 tähte, mille kokkulugemine on eestlase jaoks piisavalt keeruline. Proovida tasub siiski, sest isegi konarlikult paberilehelt maha loetud fraas avab tee kreeklase sooja südamesse.
 
Mõned Kreeka fraasid kasutamiseks

• Μιλαμε ελληνικα – räägime kreeka keelt!
• Kαλημέρα σας / kali meera sas / tere hommikust teile
• Kαλησπέρα σας / kali speera sas / tere õhtust teile
• Kαληνύτα σας / kali nihta sas / head ööd teile
• Γειά σας / iaasas / tere teile
• ΕύχαριστÏŽ / efharistoo / tänan
• ΕύχαριστÏŽ πολύ / efharistoo polii / tänan väga
• ΠαρακαλÏŽ / parakalloo / palun
• ΣυγγυÏŽμη / signoomi / vabandust
• ÎŒχι / ohi / ei
• Ναί / nee / jaa
• Τι κάνεις / ti kaanis ? / kuidas läheb ?
• Πολύ καλά / poli kalaa / väga hästi!
• Δέν καταλαβαίνω / then katalaveeno / ma ei saa aru
• ΆπÏŒ πού είσαστε / apo pu iisaste ? / kust te pärit olete?
• Έιμαι απÏŒ την Εσθονία /iime apo tin Esfoniia/ olen Eestist
• Ψωμί / psomi / leib
• Κρασί / krasii / vein
• ΝερÏŒ / neroo / vesi
• ΠÏŒσιμο νερÏŒ / poosimo neroo / joogivesi
• ΧυμÏŒσ / himos / mahl 

Kreeka rahvusköök
Kreeka on andnud maailmale ühe unikaalseima köögi.
Lihtsus toidu valmistamisel teeb kreeklaste toidud erakordselt maitsvaks ja kättesaadavaks ka kõige nõudlikumale sööjale. Toiduvalmistamise teadmised ja nipid pärandatakse edasi põlvest põlve, tähtis on järjepidevus ja vanade traditsioonide jätkamine. Arusaam heast toidust tähendab kreeklaste jaoks alati midagi värsket. 
Ehkki igal külal ja perel on omad traditsioonid, on kreeklaste köögi lahutamatu koostisosa värske kuldroheline oliiviõli. Lisaks pähklid ning kuivatatud puuviljad. Toitudele isatakse rohkelt erinevaid maitsetaimi ja kindlasti ei puudu ühest korralikust toidust ülimaitsvad mahlakad tomatid. Soola ja pipart lisatakse vaid moepärast, sest toidus peavad helisema selle koostisosade maitsed. Aukohal on ka kuldkollane sidrun. 
Kreeklane kasutab toiduks palju aedvilju, mille valikurohkus on võrratu: artišokk, baklažaan, okra, paprika, brokkoli, lillkapsas ja oad. 
Päikeseküpsed puuviljad asendavad sageli magustoitu. 
Toidukorra lõpetuseks serveeritakse pea alati kreeka kohv. 
Iga toidukorra juurde kuulub lahutamatult väikestes pagaritöökodades koduküpsetatud leib. Kreeklased armastavad enne lõunat pirukatega maiustada. Zaharaplastiod pakuvad suures valikus kreemikaid kooke, pähklitega ülepuistatud küpsiseid ja juusturikkaid lehttaignapirukaid. 
Hommikusöök pole Kreekas kombeks, kuid õhtusööki, mis tavaliselt algab kell kümme, ei jäeta kunagi vahele. 
Kreeklased teevad vahet, kus juuakse kohvi, kus saab prisket lõuna- või õhtusööki nautida, kus lihtsalt väikest napsu võtta. 
Kafenios saab proovida ehtsat türgipärast kreeka kohvi, mida serveeritakse imetillukestest tassidest ja millest omakorda pool on täidetud imepeeneks jahvatatud kohviseguga. 
Tavern on Kreeka köögi meistriklass, üks kõige populaarsemaid söögikohti, kus saab nautida lõuna- ja õhtusööke. Eraldi tasub silmas pidada kalataverne, kus pakutakse värskeid mereande. 
Estiatorio on meie mõistes restoran ja erineb tavernist pisut soliidsema teeninduse ja hinna poolest. 
Sööma asudes kombeks öelda kali oreksi ehk head isu ! 
 
Kreeka rahvustoidud
Souvlaki - traditsiooniline šašlõkk, mida valmistatakse sea-, lamba- või kanalihast
Salata horiatiki ehk kreeka salat - on valmistatud värsketest tomatitest, kurkidest, oliividest, punasest sibulast ja rohelisest paprikast, maitsestatakse oliiviõli ja veiniäädikaga ning kaetakse paksu fetajuustu lõiguga
Melitzanes - küpsetatud baklažaan. võib olla serveeritud juustu ja veiselihaga
Musakas - baklažaani, hakkliha ja kartuli vormiroog, mis on üle valatud munahüübega ja ahjus seejärel küpsetatud
Keftedes - tomatikastmes hautatud lihapallid
Dolmades - riisiga täidetud ja oliiviõlis küpsetatud viinamarjalehed
Kolokifakia - ehk zuccini, serveeritakse õlis küpsetatud viiludena või hakkliha ja riisitäidisega hautatult
Fassolakia - tomati ja sidruniga maitsestatud oasupp
Priam – ülimaitsev kreekapärane tomatine köögiviljahautis 
Tiropitta - juustulehttaigna pirukas
Spanakopita - spinati ja feta juustu pirukas
Taramusalata - tursa või kefaalimarjast valmistatud leivavõie
Tzadziki - küüslaugu ja kurgiga maitsestatud jogurtivõie
Saganaki - värskelt pannil küpsetatud ja sidruniga maitsestatud juust
Moshari - ahjus hautatud veiseliha. Serveeritakse enamasti koos riisimakaronide või kartuliga
Arnaki – lambapraad
Hirini - küpsetatud sealiha. Serveeritakse tavaliselt koos ahju- või friikartuliga
Psaria – kalad
Barbounia - väike meriahven, mida pakutakse enamasti oliiviõlis küpsetatult
Gavros - väike kilulaadne kala, mis tervelt õlis küpsetatakse ja nii ka süüakse
Bakaliaros - ülimaitsev kohalaadne kala, mis on parim õlis küpsetatult
Htapodi - kaheksajalg. Pakutakse grillituna äädikakastmes ja hautatult koos makaronidega
Garides - krevetid. Serveeritakse grillitult, õlis küpsetatult, juustu ja tomatikastmes
Baklava ja kataifi - mee ja pähkliseguga täidetud lehttaignapirukad
 
Kreeka rahvusjoogid
Kreeka kohv – kreeka kohvi võib valmistada mitmel erineval moel: suhkruta – sketos, keskmise magususega – metrios ja magusat – glykos. Kreeka kohvi valmistamiseks kasutatakse spetsiaalset pika käepidamisega nõud, mida nimetatakse brikiks ja mis enamasti on valmistatud vasest või alumiiniumist. Tassi kohvi valmistamiseks kulub teelusikatäis imepeeneks jahvatatud kohvipulbrit ja vastavalt soovile suhkrut, mis kõik külma veega segatakse ja keemiseni kuumutatakse, kuni pinnale kerkib korralik tihe vaht, mida nimetatakse kaimakiks. Seejärel valatakse kohv tassidesse ja lastakse pisut seista. Kreeka kohvi ei jooda kunagi lõpuni, sest tassi põhja jääb üsna suur kogus joodamatut sadet – katakafit. Kreeka kohvi juuakse alati kiirustamata.
Frappé ehk jääkohv - kõige joodavam suvekohv Kreekas. Jääkohvi valmistatakse ja serveeritakse alati kõrgest klaasist ja juuakse kõrrega. Selle kohvi valmistamiseks võetakse lusikatäis spetsiaalset kohvipulbrit, mis segatakse väikese koguse veega, vahustatakse kiiresti ja lisatakse veel pisut külma vett ning jääkuubikud. Vastavalt maitsele lisatakse vahustamise ajal juurde kas pisut piima või koort ja suhkrut. 
Kohvinaudingust oskavad kreeklased samavõrra lugu pidada nagu ka armastusest, filosofeerimisest ja heast toidust.
 
Kaupluste lahtiolekuajad Kreekas
Kauplustel ei pruugi ustel olla lahtioleku aegu. Enamasti avatakse poed 09.30. Paljudes poodides on siesta ehk lõunavaheaeg, mis kestab kella 13:00-17:00. Õhtul on poed enamasti avatud kella 17:00-22:00, suvel ka kuni 24:00.
Enamus väikesi poode on eraettevõtted ja seetõttu sõltub nende lahtiolekuaeg vaid peremehe tahtest.
Suuremates linnades on kombeks ka järgmised lahtiolekuajad: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja laupäeviti 09:30-14_00; teisipäeval, neljapäeval ja reedel 09:30-14:00 ning õhtuti 17:00- 22:00.
Pankade lahtiolekuajad 
Pangad on avatud kella 08:00-14:30. Reedel 08:00-14:00.
 
Arveldamine Kreekas
Kreeklased eelistavad sularahamakseid, aga suuremates poodides on võimalik maksta ka kaardiga.
 
Jootraha
Jootraha maksmise kohustust ei ole, aga viisaka kombe kohaselt jäetakse lauale sendid või mõni euro, kui teile toit või teenindus meeldisid.
 
Kreeklaste keeleoskus
Suvituspiirkondades ja suuremates linnades oskavad teenindajad inglise või prantsuse keelt. Ateenas ka vene keelt. Väiksemates paikades ja maapiirkondades tuleb kreeka- või kehakeelega hakkama saada. Kreeklaste sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus aitavad alati hakkama saada.
Koerad ja kassid Kreekas pole hulkuvaid loomi, vaid „vabalt elavad koerad ja kassid”, kes on endale ulualuse loodusest leidnud. Koerad on väga sõbralikud (mõni harv juhus välja arvatud) ja neid võib leida rannalt päikest võtmas, tänavalt seltsi otsimast, poe ukse ees pikutamas või tavernis vahti pidamas. Meeleldi teevad nad reisijaga väikese jalutuskäigu kaasa. Kohalike elanike poolt tuuakse neile süüa ja hoidku selle eest, et keegi neile haiget teeks. Kassid luusivad rohkem apartementide ja tavernide lähistel ning on pisut kartlikud. Ka neid ei unustata kohalike poolt toitmast. Tavernis võivad nad aga üsnagi julged olla ja isegi toitu norida, seda tänu ka turistide „sõbralikkusele”. 
 
Mida kaasa osta Kreekast

• Oliivid Juba aegadest kui olümpiavõitjaid autasustati oliivipuuokstest valmistatud pärjaga, on oliivid üheks Kreeka sümboliks. Puu, mille mütoloogia järgi kinkis kreeklastele tarkusejumalanna Ateena, on ühtlasi ka rahu sümboliks. Kõige tuntumad on munakujulised Kalamata, ümarad rohekad Amfissa, eriti suured Halkidiki oliivid.
• Oliivipasta Tervislik määrdevõie. Oliividest valmistatakse erinevaid võidepastasid. Kasutatakse musti ja rohelisi oliive ning pasta maitsestatakse erinevate ürtidega ja oliiviõliga. Neid on võimalik kaasa osta 50 või 1000 grammi kaupa kenasti dekoratiivsetesse purkidesse pakituna. Kes oliividest lugu peab, sellele sobib arvatavasti ka pasta. 
• Oliiviõli Oliividest valmistatakse suurepärast kolesteroolivaba oliiviõli, mida kauplustest võib leida alates 200 ml plekk- või klaaspudelitest kuni 5 liitriste kanistriteni. Oliiviõli pakutakse puhtalt või maitsestatult ürtidega. Oliiviõli ostes peab kindlasti tähele panema, et pudelile oleks peale kirjutatud Extra virgin, mis tähendab väga puhast õli. Ja kui võimlik, siis ka First cold press, mis tähendab, et õli on eriti kvaliteetne ja saadud esimese pressimisse teel. Parim oliiviõli tuleb Kalamatast.
• Pistaatsia pähklid Pistaatsiapähklid on üks tüüpilisemaid kreeka produkte. Parimad pistaatsiapähklid kasvatatakse Egina saarel ja Peloponnesosel kus pistaatsiakasvatusega alustati 1860 aasta. Igal aastal augustis alustatakse korjega. Seejärel pannakse pähklid mõneks päevaks soolasese vette ja kuivatatakse seejärel spetsiaalsetes ahjudes.
• Ouzo (uzo) Ouzo on kreeklaste jaoks alati tähendanud seltskonna, kokkulepete ja lõõgastumise jooki. Ouzo kanguseks on 38 – 50°. Peale aniisi võidakse lisada joogile erinevaid ürte nagu kress, münt, apelsinipuuõied, sidrunilehed jne. Igal destilleerijal on oma saladus, mis pärandatakse põlvest põlve edasi. Serveerimisel lisatakse joogile jääd või külma vett, mis selle värvi piimjaks muudab. 
• Makedoonia halvaa Halvaa kuulub lõunamaa maiustuste esinimistusse. Eriline koht halvaal on lihavõtte ja jõuluajal. Algselt valmistati halvaad purustatud seesami ja meemassist. Halvaale on lisatud pähkleid, kakaod, mandleid ja rosinaid. Võimalik kaasa osta turult lahtiselt või erinevates pakendites kõikvõimalikes müügikohtades.
• Merekäsnad Käsnad on teada ja tuntud juba iidsetest aegadest. 19. sajandi algul alustasid just Dodekaanide saarestikult pärit kalamehed käsnade järgi sukeldumisega. 20. sajandil alustati nende ekspordiga Euroopasse ja Ameerikasse. Samal sajandil rajasid kreeklastest väljarändajad eduka käsnaäri Floridas.
• Pähklid ja puuviljad Poelettidel on rikkalik valik kreeka mett, millesse on uputatud erinev valik pähkleid või puuvilju nagu aprikoosid, noored sidrunid, viigimarjad jne. ning mis on pakitud dekoratiivsetesse purkidesse. Lusikatäis sellist maiust kindlustab päevase magusavajaduse, arvavad kreeklased, ja on kasulik ka.
• Feta juust Feta juustu sõpradele on Kreeka kõige õigem paik antud juustuga maiustamiseks ja selle kaasaostmiseks. Feta juustu toodetakse vaid lamba- ja kitsepiimast ning juustu valmimiseks kulub ligi pool aastat. Juustu tarvitatakse kreeka ja vahemere salatite vlahi koostisosana, samuti hautatakse selles krevette, kuulub ta tiropita ehk juustupiruka koostisse ning serveeritakse eelroana valatud üle oliiviõli ja oreganoga. Parim ost on tünnifeta. Saadaval aga on kõikvõimalikud pakendid alates plastkarpidest ja lõpetades vaakumpakenditega.
• Kreeka veinid Traditsiooniline vein Retsina on väga omapärase maitsega. Toodetakse seda peamiselt Atikas, Euboia, Salamina ja Aegina saarel. Veini maitse teeb omapäraseks männivaigu lisamine käärimisprotsessile. Mavrodafne on ülimagus punane liköörvein, mida algselt kasutati õigeusu kirikus armulauaveinina. Toodetakse seda peamiselt Ahhaia piirkonnas Peloponnesosel. Suurte traditsioonidega veinitootjad elavad ka Põhja-Kreekas, kus asub rohkearvuliselt kloostreid ja samuti saartel. Igal piirkonnal on omad veinid ja maitsed. Väga tuntud on ka Peloponnesose Nemea, Tsantali, Moshato ning Agiorgiotiko veinisordid.