Mõtiskleb Enriko Talvistu, 
kunstiajaloolane, kultuuri fanaatik, reisisell
4 korda Mallorcal käinu ning ikka veel kõike sealset mitte näinu

Juhul kui mõtisklus veenab Teid ja Teil tekkis vastupandamatu isu seda kõike ise kogeda, leiate Germalo Reiside parimad Mallorca reisipakkumised siit >

---

Miks mitte minna Mallorcale – aga miks mitte?

Juhul kui sõber-tuttav-naaber on Mallorcal just käinud ning Teie mitte, siis valdavast sotsialistlikust kadedusest üle saamiseks annan mõned põhjused mitteminemise kaitseks:

• See on liiga väike saar, nii umbes-täpselt Saaremaa ja Hiiumaa kokkupanduna – mis selle lapikese pea nädal otsa teha on?
• Tahan rannas kuuma päikese käes nädala kvaliteetaega veeta Eesti sügisest vabanemiseks, aga seal on mingi Vahemere jahutav briis ning temperatuur üle 35 kraadi ei tõuse.
• Turismiranna hotellikvartalite ja ööklubide meeldiva melu kõrvale pakutakse pidevalt mingeid tüütuid kultuurireise lähipiirkondadesse – nähtud juba küll!
• Söök seal Vahemere saarel on ikka vaene ja kesine nagu saartel ikka, mitte nii nagu naabruses Hispaanias, Prantsusmaal või Itaalias.
• Laenatud kabrioletiga saab kiirteedel vaevalt mõnusa tuulega sõidu üles võtta, kui meri juba vastas.
• Keegi niikuinii keelt ei räägi ja tänavusest rannamoest midagi ei tea.

Kõik need eeltoodud põhjused olid selleks, et hoida eemale trenditundetuid turiste. Saare võimud on juba aastaid hädas turistide tulvaga Euroopast. Viimane aeg minna katsuma seda Vahemere paradiisi, enne kui sinna jõuavad Aasia turistide hordid. Seda saart nad veel õnneks üleuputanud ei ole. Kui midagi eestlase tavalisele kasinale mõõtkavale vastab, siis on see Vahemere saartest just Mallorca. Võib-olla Sitsiilia, Korsika, Küprose kõrval. Maltat, Sitsiiliat, Kreetat ma võrdluseks ei tooks. Aga siiski on Mallorca eeltoodutest erinev oma suuruselt ja mitmekesisuselt. Ilmaasjata ei veeda Hispaania kuningas oma suvesid just Palma kõrval lossis, sakslaste superrikaste villad ja jahid asu just saare lääneservas ning talviti Tour de France'i meeskonnad treeni just põhjaserva mägedes. Kliima on lihtsalt selline aastaringi talutav, mõneti sarnane Algarvega Lõuna-Portugalis.
 
Erinevalt Algarvest on aga kultuurikiht tunduvalt paksem, alates Vana-Rooma eelsete kultuuride arheoloogiast kuni kaasaegse arhitektuurini välja. Rahvuselt küll katalaanid, aga siiski mitte Barcelona või Valencia. Võhikul piisab vaid pilk kaardile visata, et saada aru, et Vahemere keskel olev saar ei saa olla olnud läbi aastatuhandete mujal kui kultuuride ristteel.
 
Oma kogemustest lähtuvalt võin reeta saladuse, et nädalaga näeb kiiruga ära umbes poole saare rikkustest, mitte ainult kultuuri ja selle mälestiste vaid ka loodusobjektide vallas ning see tekitab isu järgmine kord sinna tagasi minna. Umbes kolme nädalaga saaks korraliku eeltööga eriti pingutamata saarele tiiru peale teha ning see on piisav aeg, et sinna lõputult armuda.
 
Kogu organiseeritud reisi eelis on see, et päevad läbi võib hotelli kõrval rannas vedeleda ning tegevust igasuguste lohesurfamiste jms kõrval leida või igal hommikul rannas joogat teha, aga samas on kuidagi kahju oma kinnimakstud puhkust igapäevaselt sedamoodi “kvaliteetaja” veetmisega mööda saada. Võimalusi iga päev mõne väikese reisi saare teise serva kaasategemiseks on kahju mööda lasta, kõige pikem bussisõidu ots vaid 60 kilomeetrit, vahepeatustega. Enne õhtusööki koduhotelli tagasi jõudes ei olda mitte väsinud, vaid pigem soovinuks seda väljasõitu seal või teises paigakeses pikendada.
 
Kõik linnakesed, erinevad rannad saarte eri külgedel, koopad, mäed on ainulaadsed. Loodus ja kultuur käsikäes. Samas täielik Kataloonia ehk Euroopa kultuuri üks südameid nii ajaloo kui ka kaasaegse disaini, gurmee kui ka kultuurisündmuste suhtes. Kohalik vein, mandlimaius ja mereannid on niikuinii kordumatud ja hinnalt odavamad kui Eestis. Palma lähedal rannas vedelemisest tüdinenuna võib lihtsalt õhtul linnaliiniga südalinna sõita ning seal öhe sukeldudes äärmiselt kaunis ja rikkalikus vanalinnas ringi jalutada, mõnest kunstifestivalist osa saada, kontserdil käia, kaubandada disaini- ja kunstipoodides, valida midagi enesele ainulaadsete kunstpärlide seast jne. No kuulge, sellise arusaadava mõõtkavaga Tallinn, kus on vähem liiklust, kaunim asend, vanem ja paksem kultuurikiht, aga eks võrdlust võib igaüks ise teha. Võrreldavad nad igatahes on.
 
Aga ärge minusugust kunstiajaloolast uskuge, räägin teile igasugust muidujuttu suud-silmad täis, minge ikka ise vaadake ning veenduge, et saite minu käest petta – või ei saanud, siis kiitke takkajärgi.