Miks reisida Alžeeriasse

Jutustab Germalo Reiside giid Heigo Sahk

Kõigepealt selleks, et olla esimene, kes on sellest mõelnud, seal käinud ning räägib teistele oma kogemustest Alžeerias. Kui jätta välja mõned pidevas sõjaseisus olevad piirkonnad, ei ole Euroopa vahetus naabruses enam jäänud kohti, kus olla esimene.

Alžeeria on jäänud turismimaana naabrite Maroko ja Tuneesia varju, sest siinne valitsus on maagaasi müügist saadavate suurte tulude taustal pööranud vähem tähelepanu turismi arendamisele. Sellel on ka oma eelis -  ühiskond seisab meie ees ehedana, ilma suurest turismist johtuvate muutusteta.
Kui olete juba kohale jõudnud, siis mis võiks Teid siin köita?

Alžeeria on Aafrika suurim riik, mis koosneb neljast eriilmelisest osast. Seda riiki ja selle kultuuri läbivad kaks vektorit, mis on kujundanud maa olemuse.
Esimene neist on ajaline vektor, mille ajajoonelt leiame maailma vanimad ning suurimad kaljujoonised kiviajast, iidsed kuningriigid, õitsvad antiiklinnad, mõjuka kristliku kultuuri ning silmapaistva osa islamimaailmast.
Inimesed on sajandeid olnud lummatud Egiptuse kuninganna Kleopatra saatusest. Tema lugu näib lõppevat tema surmaga Aleksandrias, kuid kas see on nii? Ei, me oleme ebaõiglaselt jätnud varju tema tütre, Kleopatra Selene, kes koos oma kõrgelt haritud numiidialasest abikaasaga Juba II valitses 2000 aastat tagasi Alžeerias tolleaegset Numiidiat ja Mauretaaniat ning rajasid oma ajastu ühe säravaima õukonna. Mõlemad kasvasid üles Ceasari ning hiljem Augustuse perekonnas ning nende poeg oli ajaloo viimane valitseja nimega Ptolemaios. Selle loo  tunnistajaks on nende mausoleum Alžeerias. Siit maalt leiame suurima koguse antiikmonumente Põhja-Aafrikas väljaspool Egiptust.
 
Alžeerias sündis ja elas berberist piiskop, kes on tänapäeval tuntud kui Püha Augustinus, keda katoliku kirik lugupidavalt kiriku isaks ja õpetlaseks kutsub. Tema mõtted vormisid keskaegse maailma aluspõhimõtted, mille tiibadel ehitati muuhulgas üles ka Tallinna silueti kirikutornid. 
Vastu Marokot asuvat Tlemceni iidset  linna kutsutakse  Aafrika Granadaks või ka Andaluusia kutuuripealinnaks Alžeerias. Siit olid pärit Andaluusiat valitsenud hõimud ning tugevad paralleelid kuulsa Hispaania linna ning selle kauni Alhambraga on selgelt näha.
Need on vaid mõned nopped sellelt ajateljelt – nagu näete, igav ei hakka.

Geograafiline telg  algab Vahemere lokkava taimestiku keskelt, kulgeb läbi mägiplatoode vööndi, jätab selja taha kuiva kliimaga Alžeeria Atlase mägede vööndi ning kaob kaugusesse silmapiiri taha Sahara kõrbes, mis moodustab enamiku riigi territooriumist. Iga eripärane looduslik keskkond on loonud oma kultuuri, mis on parimal moel taganud inimeste kestmise ning panustanud alžeerlaste kui rahvuse kultuuri kujunemisse. Kohalikud räägivad kahes erinevas araabia ja kolmes berberi keeles.
Loodus ei ole kokku hoidnud oma loovat energiat maastiku kujundamisel, mida reisi jooksul saab rohkesti nautida.

Kui nüüd pärast turisti rasket, kuid üllast tööpäeva laua taha istuda ja kohalikule köögile keskenduda, leiame eest rikkaliku menüü köögiviljadest, puuviljadest, lamba-, looma- ja linnulihast ning neid saatvast couscousist. Mis viimasesse puutub, siis uurijate hinnangul on couscous pärit just Alžeeria aladelt vähemalt 2300 aasta tagusest ajast. Seega reis couscousi sünnimaale on toidunautlejate jaoks lausa kohustuslik.

Kokkuvõtlikult – Alžeeria ei ole mõttetu nimi kaardil, vaid maa sisuka ajaloo, rikkaliku kultuuri,  kaunite loodusvaadete ja väga maitsva köögiga.
Ja ei maksa unustada, et kui Teie ei ole esimene, siis on seda keegi teine. Ja kui üldse ei vea, on selleks mõni naaber, töökaaslane või sugulane! Kiirustage, reisihuvilised, et saada endale eksklusiivne võimalus jutustada kõigile teistele edasi Alžeeria lugu!

Teie Heigo Sahk