Sõidame bussiga Malaga provintsi südamesse Ardalese linna lähistele, kus asub Hispaania kuulsaim matkarada – Caminito del Rey. Matkarada, mis on oma nime - „kuninga teekene“ - saanud kuningas Alfonso XIII järgi, kes läbis selle 1921. aastal minnes Conde del Guadalhorce tammi avamisele. Teed aga ei ehitatud 1905. aastal üldsegi mitte kuningate jaoks, vaid hoopis hüdroelektrijaamade tööliste tarbeks, et need saaksid ehitiste vahel jalutada ja neid korras hoida. 2015. aastal avati tee taas turistide jaoks peale ulatuslikku rekonstrueerimist ning turvaliseks muutmist. Kuni 7 km pikkusest matkarajast moodustab kuristiku kohal kõrguv rada ainult 2,9 km, seda läbitakse ülevalt alla ehk siis kõrgemast osast alla madalama suunas. Rada ääristavad vapustavad vaated, rajatis ise on turvaline, tõusud ja laskumised pigem lauged. Siiski tuleb kanda kiivrit – rada kulgeb mööda lubjakivist kaljusid, mille küljest võimalike  pudenevate tükikeste eest end kiivriga igaks juhuks kaitsemegi. Rada lõpeb El Chorro raudteejaama juures, kust kohalik transfeerbuss toob meid tagasi raja algusesse. Bussi pileti eest oleme juba matkaraja piletit ostes maksnud. Raja läbimiseks kulub umbes 2,5 tundi, kuid  mälestusi ning elamusi jätkub kogu eluks.

Külastame Gibraltari väina põhjarannikul Suurbritannia valduses olevat Gibraltari poolsaart. Gibraltari kaljult avaneb selge ilmaga suurepärane vaade Atlandi ookeanile ja Aafrika mandrile. Sõidame mikrobusside-taksodega üles. Tutvume Püha Miikaeli koobastega, mis jooksevad pikki Gibraltari kalju sisemust ning on nii geoloogiliselt kui ajalooliselt üks Gibraltari põnevamaid paiku ning Gibraltari kõige kuulsamate asukatega – sabatute makaakide magotidega, keda me lihtsalt ahvideks kutsume. Nende kodumaaks on Tuneesia, Alžeeria ja Maroko. 

Teeme väljasõidu Sierra Nevada mägedesse, mille 14 lumist mäetippu kõrguvad üle 3000m merepinnast Granada kohal. Sõidame bussiga umbes 2500 meetri kõrgusele mäesuusakeskuse juurde ja teeme tunnise jalutuskäigu mööda mäeveergusid. Edasi sõidame mööda Alpujarrase maakonnast teisel pool mägesid ja suundume mere poole, Costa Tropicali suunas. Külastame Nerja koopaid ning Nerja linna. Koobastest on leitud maalinguid, mis usutakse olevat rohkem kui 20 000 aasta vanused. Külastajatele need küll kätte ei paista, ent koobas on sellegipoolest huvitav oma uhkete stalaktiitide ja stalagmiitidega. Nerjas teeme väikese puhkepausi rannas. Tagasiteel hotelli sõidame läbi Axarquia maakonna ja möödume Malagast.

Info: Nerja koopad 13 €/ senior 11 €

Granada on kahtlemata Andaluusia kõige omapärasem linn. Kasvades välja viljakatest orgudest sirutub ta mööda Sierra Nevada eelmäestike nõlvasid lumiste tippude poole, kust ta saab ka oma puhta ja karge vee. Linna kaunis asukoht jäi silma ka mauri soost Nasriididele, kes tegid linnast 13. sajandil Hispaania viimase mauri riigi – Granada emiraadi pealinna. Siin jõudis mauride peenekoeline ja tundeline kultuur oma kõrgpunkti ning vajutas igaveseks linna näole romantilise pitseri. Romantilist ja tundelist teemat on edasi arendanud Sacramonte koobaste mustlaskultuur, kust on välja kasvanud flamenco üks stiile – granaina ja Granada suure poja Federico Garcia Lorca looming ning traagiline saatus. Mägede jahe hingus koostöös Andaluusia kuuma päikesega loovad erilise, alati värske ja maheda kliima. Tänane Granada on Hispaania üks kiiremini arenevaid linnu, mille mootoriks on ülikool koos teaduslinnakuga. Jalutuskäik Granadas – Albaicini linnaosa, Plaza Nueva, mauride kaubahoov, endine siiditurg ja katedraal.

Info: Capilla Real Granada katedraal 5 €, Alhambra palee ja Generalife aiad 20 €/65+ 13 € (koos broneerimistasuga, ettetellimisel, tasumisel kohapeal). Võimalik tellida kuni 2 kuud enne reisi!

Ekskursioon viib meid Andaluusia pealinna Sevillasse. Legendi kohaselt asutas linna Herakles, kes kaunistab ka linna vappi. Sevilla oli tähtis kaubandus- ning võimukeskus nii foiniiklaste, roomlaste kui ka mauride ajal. Linn asub rahulikult ning aeglaselt voolava Guadalquiviri jõe kaldal, mis jagab linna kaheks. Kuni Sevillani oli jõgi laevatatav ka merelaevadele, see andis linnale võimaluse tegutseda sadamalinnana. Pärast Ameerika avastamist Kolumbuse poolt, kelle säilmed puhkavad Sevilla katedraalis, sai linn Uue Maailmaga kauplemise ainuõiguse ning muutus Euroopa üheks suuremaks ja rikkamaks linnaks. Sevillas asub mauri stiilis kristlike kuningate residentsi Alcazar ning Sevilla katedraali koos Giralda torniga. Päeva lõpetuseks teeme jalutuskäigu läbi vanalinna – imetleme 1929 a. iberoameerika maailmanäituse ajaks rajatud suursugust Plaza de España väljakut ning lopsakat Maria Luisa parki.

Info: Katedraal ja Giralda torn Sevillas 10 €, al 65a ja tudengid kuni 25a 5 € Alcazari loss Sevillas 14,50 € (individuaalpilet üldjärjekorras).

Ronda ja Mijas kuuluvad Andaluusia „valgete asulate“ (hispaania keeles „pueblos blancos“) hulka. Need on tavaliselt mäeveergudele või küngaste otsa ehitatud iidsed linnad ja külad, mille majad on kuumuse peletamiseks eranditult valgeks värvitud. Oma päeva alustame ühe Hispaania kuulsama linna, Ronda, külastamisega. Just siin sündis 18. sajandil kaasaegne härjavõitlus. Linna enda asukoht on igati kooskõlas härjavõitluse dramaatilise iseloomuga – linn asub kõrgel, püstloodis langeva kalju serval ning on omakorda poolitatud sügava jõekanjoni poolt, mis eraldab vanalinna uuest linnast. Neid ühendav sild üle kuristiku on üks Hisapaania tunnuspilte.
 
Merepinnast 428 m kõrgusel asuv valge küla Mijas on oma iluga inspireerinud nii kunstnikke kui kirjanikke. Külas on säilinud Andaluusiale algupärane arhitektuur. Vaatamata populaarsusele turistide hulgas, on külas säilinud iseloomulik atmosfäär. Meile avanevad kaunid vaated ümbrusele.