Sõidame Filorimose mäele, mis asub Trianta küla lähedal, samas paigas, kus kunagi õitses dooria linn Ialyssos. Kui doorialased saabusid umbes 1100 eKr, sai Ialyssos Dorian Hexapolise nime all tuntud liidu liikmeks. 1876. a väljakaevamised tõid päevavalgele Mükeene keraamika, dooria vundamendi ja hellenistliku templi, mis on tõendiks linna õitsengust kuni Rhodose linna asutamise ajani 408 eKr. Keskajal kasutasid Ialissose ala Püha Johannese rüütlid. Hiljem läks see edasi osmanite ja lõpuks itaallaste kätte.
Teel mööda iidset teed Filerimose Akropoli juurde, jäävad meie teele Zeusi ja Ateena templite vundamendid. Mäel paikneb kaunis Püha Maarjale pühendatud kirik. Klooster hävitati ottomani perioodil ent itaallased lasid kaputsiini munkadel siia uue pühakoja rajada.
Edasi liigume Rhodose idarannikut pidi Lindose külla, mis on saare üks kõige külastatavamaid kohti. Siia tõepoolest tasub tulla, sest Lindos pakub kauneid vaateid ja mõnusat meeleolu. Lindose ajalugu ulatub tagasi antiikaega, mille kohta annavad tunnistust siinsed arheoloogilised objektid: vana teater, sadam ja loomulikult küla kohal kõrguval kaljul paiknev akropolis. Teekond akropolise kaljule on kaunis pikk (trepid!), kuid sellest hoolimata tasub see ette võtta – kaunimaid vaated sellel kaunil saarel annab otsida. Lisaks on arheoloogia-alal võimalik tutvuda erinevatel aegadel rajatud templite ja ühiskondlike hoonetega.  
Seejärel sõidame saare siseossa ning külastame  Tharri kloostrit Laerma küla lähedal. 12. sajandist  pärineva kloostri kiriku interjöörid on kirjatud vapustavalt kaunite freskodega, millest vanimad pärinevad samuti 12. sajandist. Siin valitseb alati rahulik ja harras meeleolu. 

Info: Lindose akropol 12 €, Filerimos 6 €

Juba rohkem kui 2500 aastat tagasi oskasid saare elanikud oma uuele linnale ja sadamale suurepärase koha valida. Meri kaisutab Rhodose linna idast ja läänest ning päike hellitab seda peaaegu kogu aasta.  Antiikajal oli linnas ühtekokku 5 sadamat ja meri ning mereteed on alati olulised olnud. Siit kulgesid kaubateed, siin peatusid palverändurid teekonnal pühale maale. Rhodos üllatab vormide ja varjundite küllusega: kaasaegsed euroopalikud linnaosad, keskaegne karmiilmeline arhitektuur, vanad Bütsantsi kirikud ja  kõrgele linna kohale küünituvad minaretid. Iga ajastu, iga valitseja on siia jätnud oma jälje! Siin  võib leida kärarikkaid turge ning  varjulisi võlvialuseid ja imetleda keskaegsetele müüridele klammerdunud bugenvilleate värve.   

Tutvume Rhodose antiikse akropolisega.  Kunagise linna hiilgusest annavad tunnistust osaliselt rekonstrueeritud Apolloni tempel, väike teater ja ülihästi säilinud staadion. 

Jalutame kaitsemüüridega ümbritsetud Rhodose vanalinnas, mis keskajal oli jaotud kaheks: rüütlite kvartal Collakio ja linnakodanike Hora. Rüütlite kvartal koondub Rüütlite tänava (Ippoton) ümber ja siin asuvad  suurmeistri palee, kunagine hospidal ja katedraal, rüütlite esindused nn “keeled”.  Suurmeistri palees asub praegu võrratu ekspositsiooniga muuseum.  Hora oli juba keskajal paljude rahvaste, kultuuride ja religioonide segapundar ning mõnes mõttes on need meeleolud siin tajutavad tänagi. Kitsaste tänavate labürint viib jalutaja pulbitsevatele väljakutele, kust leiab kauplusi, kunstnike töökodasid, restorane ja mõnusaid kohvikuid. Ka tänapäeval on vanalinn koduks ligi 6000 inimesele ja jalutuskäigud turistitänavatest kaugemal pakuvad kordumatu elamuse. 

Peatume ka kaunite vaadetega Mandraki sadamas, kus vana sadama sissepääsu valvavad linna sümboliks saanud graatsilised hirvekujud. Just seda kohta on peetud ka paigaks, kus kunagi tervitas sadamasse saabujaid päikesejumal Helios -Rhodose koloss.  

Tänane väljasõit viib meid Rhodose saare läänerannikule, kus naudime kaunist loodust, jalutame ajaloo radadel ja näeme, kuidas kulgeb elu väikestes vanades külades. 

Petaloudes (Liblikate org) on nime saanud tõepoolest liblikarohkuse pärast. Tavaliselt maist septembrini  koguneb siia lopsaka loodusega niiskesse sälkorgu sadu tuhandeid liblikaid karuslaste sugukonnast (Euplagia quadripunctaria), et siin leida endale partner paaritumisperioodil.  See paik on ka ilma liblikateta külastamist väärt, sest Rhodose looduse mitmekesisus ja liigirikkus on hämmastav. Mõnus jalutuskäik varjulises orus kulgeb lopsaka looduse keskel mööda korrastatud matkarada ja  laudteesid. Edasi kulgeb teekond Sianna Akramitise mäe jalamile, kus asub Kameirose arheoloogia-ala. Üks kolmest tähtsast antiiksest linnast saarel, mille hiilgeperiood algas 6. saj eKr. Suursugune mälestis annab meile võimaluse mõista, kuidas rajati linnu hellenismi perioodil: linn rajati looduslikule nõlvale kolmele tasandile. See on kaunite vaadetega paik, kus pole kunagi liiga palju turiste. Liigume piki kaunist rannikut. 

Panoraamvaated Monolithose kaljule ja vanale kindlusele. Ümberringi laiuvad lõhnavad männimetsad ja lõputud oliivisalud – nii nagu antiikajal on ka tänapäeval selles piirkonnas tähtis põllumajandus. Siin kasvatatakse oliive, magusaid viigimarju, karjamaadel võib näha kitse- ja lambakarju. Juba aastasadu on kuulsad ka selle piirkonna veinid. Embona on traditsiooniline külake, mis on tähtsaim veinikasvatuse keskus. Teeme siingi peatuse ja  maitseme kohalikku veini, kirbemaitselist piiniamett või hoopis kohalikku kangemat kärakat, mida kutsutakse suma!