Ameerika Ühendriigid

Pealinn: Washington D.C
Valuuta: US dollar (USD) 1EUR = 1,1USD
Pindala: 9 631 418km²
Riigikord: presidentaalne liitriik
Keel: de facto inglise keel
Rahvaarv: 330 685 380 (2020
Religioon: 46.5% protestandid, 20.8% roomakatoliiklased, 1.9% judaistid, 1.6% mormoonid,  0.9% teised kristluse harud, 0.9%, moslemid, 0.8% Jehoova tunnistajad, 0.7% budistid, 0.7% hindud
Ajavöönd: UTC -4 kuni UT - 10
Elekter: 120V/60Hz
 
Ameerika on alati kutsunud ennast avastama. Ameerikas on kõike – mõnede jaoks on eesmärgiks looduslikud imed nagu Grand Canyon, Antelope Canyon, teiste jaoks Manhattani siluett ja Los Angelesi päikeselised promenaadid ning San Francisco metsik ajalugu, kuid osad soovivad hoopiski kogeda tõelist Ameerika kitši ja popkultuuri. Omaette avastamist väärivad Ameerika erinevad rahvused, piisab jalutuskäigust New Yorgi ja San Francisco tänavatel.
 
Ajalugu
Genovas sündinud Christopher Kolumbus otsis lühimat teed Indiasse, uskudes elu lõpuni, et just sinna ta oligi jõudnud. 1507. aastal koostas kartograaf Waldseemüller maailma kaardi, millel Uus Maailm kandis Amerigo Vespucci eesnimest tuletatud nime - Ameerika. Uue Maailma ajalugu on Euroopaga võrreldes kõhnem.
1620. aastal maabus idarannikule inglise purjelaev Mayflower, mis tõi umbes 130 puritaanlast Plymouthist Uude Maailma. Sinna rajati oma koloonia, mille nimeks on tänaseni Plymouth. 1775-1783 vältas Ameerika iseseisvussõda Suurbritannia ja kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel. Sõja lõpetas 1783. aastal Pariisi rahuleping. 4. juulil 1776 võttis teine kontinentaalkongress vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni.
19. sajandil levis laialt omaksvõetud Manifest destiny (saatuse manifest), mis seisnes uskumuses, et Jumala tahteks on Ameerika laienemine läänesuunal. 1848. aastal toimus Mehhiko-Ameerika sõda, mille tulemusena sai Texas osaks Ameerika Ühendriikidest. 19. sajandil pani California rikkusele aluse kullapalavik. Aastatel 1849-1865 kestis Ameerika kodusõda, mille tagajärjel säilitasid Ameerika Ühendriigid ühtsuse. 1920. aastatel koges USA Suurt depressiooni majanduse kokkulangemise tõttu. 1950. ja 1960. aastad jälgisid Ameerika kodanikuõiguste liikumist – perioodi üheks märgilisemaks momendiks oli kuulus Martin Luther Kingi kõne ’’Mul on üks unistus’’. 
 
Geograafia
USA on üks suurima territooriumiga riike maailmas, suuruselt umbes pool Venemaast ja peaaegu sama suur kui Hiina. 48 osariiki on ümbritsetud Vaikse ookeaniga läänest ja Atlandi ookeaniga idast ning enamik rahvastikust elabki rannikul. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut ning Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas.
Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas piirneb USA Kanadaga ning lõunas Mehhikoga.
 
Kliima
USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel temperatuur ligi 10°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool -30°C, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas.
Keskmine päevane temperatuur oktoobris jääb idarannikul NYS-s 14-18 °C
Keskmine päevane temperatuur oktoobris jääb läänerannikul San Fransiscos 14-18 °C ja Los Angeleses 18-22 °C.
Sisemaa loodusparkides tõuseb päevane temperatuur 25°C-ni.
 
Rahvastik
Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Ameerikas jagatakse rahvastik lisaks veel rassitunnuste järgi:  valgenahalised 78.2%, mustanahalised 12.6%, asiaadid 4.8%, põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod) 0.9%, Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud 0.2%, muud rassid 2.9%. Keskmiseks vanuseks on 38.5a. Ameerika Ühendriikides on 2020. aasta seisuga 1000 elaniku kohta 3 migranti. 2016. aasta seisuga on USA maailmas 12. kohal ülekaalulisuse näitajate järgi – 36.2% elanikest on ülekaalulised.
 
Kombed ja inimesed
Ameeriklased on äärmiselt avatud ning sõbralikud, võib-olla põhja-eurooplase jaoks liigagi ülevoolavad. Enamjaolt jaotavad ameeriklased väljas einestades arve pooleks või maksab igaüks enda eest ise – seda nimetatakse going Dutch. Ameeriklastel on väga tugevalt sisse juurdunud patriotism – ameerika riigilippe on näha kõikjal ning riigipühasid tähistatakse suurelt – näiteks 4. juuli, mil tähistatakse Ameerika iseseisvumist.
 
Rahvusköök ja -jook
On keeruline öelda, mis on USA rahvusköögiks – see on pigem segu paljude erinevate kultuuride köökidest. Siiski on ka mõned road, mida seostatakse ehk enim Ameerika köögiga. Näiteks õunapirukas, hamburger, paksupõhjaline pitsa, Texase barbeque jne. Peaaegu kohustuslik on proovida merekarbihautist (clam chowder), mis algselt pärineb New Englandi piirkonnast. Väljanägemiselt on hautis mitte just kõige apetiitsem, kuid kokku hautatud segu karpkalast, pehmetest kartulitest, soolatud sealihast, vahukoorest ja ürtidest, on äärmiselt maitsev.
Ameerika tänupühade ajal, iga novembrikuu neljandal neljapäeval, süüakse kodudes kalkunit, jõhvikakastet, kõrvitsapirukat, rohelise oa hautist jne.
 
Kasulikud väljendid

• Whats up? - Kuidas läheb
• Awesome – Suurepärane
• See you later – Nägemist

Germalo giidid soovitavad Ameerika Ühendriikide paremaks mõistmiseks 
Raamatusoovitus:
John Steinbeck „Karbitänav“
Jack Kerouac   „Teel “
Philip Jenkins „Ameerika Ühendriikide ajalugu“
Truman Capote  „Hommikueine Tiffany juures“

Filmisoovitus:
Steven Spielbergi film „Lincoln“ (2012)
Michael Bay film „The Rock“ (1996)
Michael Mann „Viimane Mohikaanlane“  (1992)