Armeenia

Pealinn: Jerevan
Riigikord: presidentaalne esindusdemokraatlik vabariik
Raha: dramm (AMD), 1 dramm=100 luumat
Pindala: 29 743 km²
Rahva arv: 2 962 318 (2020)
Keel: armeenia keel
Religioon: 92.6% Armeenia apostliku kiriku järgijad, evangeelne 1%, muu 2.4%, puudub usk 1.1%, määratlemata 2.9%.
Elekter: 220V, 50Hz 
Ajavöönd: UTC +4

Ajalugu
800 aastat eKr sai praegune Armeenia ala Urartu kuningriigiks, mis õitses kuni 600 eKr, mil rajati  Armeenia kuningriik. Aastatel 95–66 eKr valitses Tigran Suur Armeenia Kuningriiki ning sellel ajal saabus ka riigi totaalne õitseng ja loodi Suur-Armeenia. Sellel ajal jõudis Armeenia oma kõrgpunkti saades suureks ja võimsaks. Õitseng tõi kaasa linnade ehitamise ning tormilise arengu kaubanduses, käsitöös ja kunstis. Armeenia pealinn oli sellel ajal Artašat. Kristlus jõudis Armeeniasse umbes 40. aastal. Kuningas Tiridates III  kuulutas kristluse 301. aastal riigiusuks. 9.-11. sajandil tekkis Armeenia aladel mitmeid väiksemaid kuningriike, mis tunnistasid Bagratiidide ülemvõimu. Järgnevad sajandid olid täis sõdu ja lakkamatuid sissetunge, mis nõrgestasid Armeeniat. Sõdade tagajärjel jaotati Armeenia 1639. aastal Osmanite Türgi ja Safaviidide Pärsia vahel. 1828. aastal ühendati Ida-Armeenia Vene-Pärsia sõja tagajärjel Venemaaga, Lääne-Armeenia jäi endiselt Türgile. Algas iseseisvusliikumine, et liita Armeenia üheks. Suur osa ajaloolisest Armeeniast jäi ilma oma põliselanikkonnast. Ida-Armeenia territooriumil kuulutati 1918. aasta mais välja sõltumatu Armeenia Vabariik, mis eksisteeris vaid kaks ja pool aastat. 1920 sai Armeeniast Nõukogude vabariik ja 1922 kuulutati Armeenia NSV Liidu koosseisu. 1988. aastal algas uus iseseisvusliikumine, millega nõuti Artshahhi taasühendamist Armeeniaga. Selle tulemusena ühendati Armeenia ja Mägi-Karabahh. 23. augustil 1990 kuulutas Armeenia välja iseseisvuse.
 
Geograafiline asend
Armeenia asub Musta mere ja Kaspia mere vahelisel alal, Suur-Kaukasuse mäeahelikust lõunas.  Armeenia jääb Kura ja Araksi jõe vahelisse piirkonda. Riigi territoorium piirneb idast Aserbaidžaani, põhjast Gruusia, läänest Türgi ja lõunast Iraaniga. Armeenia on mägine maa ning seal esineb ka maavärinaid. Riigi kõrgeim tipp – 4094 meetrit on Aragatsi kustunud vulkaan. Armeenia edelaosas asub Ararati tasandik, mis on ühtlasi maa peamine põllumajandusrajoon. Praegune Armeenia hõlmab ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
 
Kliima
Kliima on orgudes ja madalikel kontinentaalne. Ararati tasandikul ja eelmägedes on suved päikselised ja kuivad ning kestavad juunist septembrini. Temperatuur võib suvel kõikuda 22-35 soojakraadi vahel, õhuniiskus on madal. Mägedest puhub jahe tuul, mis leevendab palavust. Talved on jahedad ning lumised, temperatuur jääb -10 ja -5 kraadi vahele. Kõrgmäestiku suvi on jahe, juuli keskmine temperatuur on 10–14 soojakraadi. Talved on külmad ja ohtra lumega. Mägede tippudel esineb liustikke.
 
Rahvastik
Armeenlased moodustavad peaaegu kogu riigi elanikkonnast 98%. Olulisemad vähemusrahvad on kurdid, venelased, väike arv ukrainlasi, assüürlased ja muud. Pooleteise miljoni elanikuga Jerevanis elab ligi pool Armeenia riigi rahvastikust. Umbes 3 miljonit armeenlast elab teistes riikides. Nendest 1,5 miljonit elab endistes NSV liidu riikides.
 
Kombed ja inimesed­
Väga ammustest aegadest on armeenlasasi peetud suure hingega inimesteks, kes on väga külalislahked. Kauge ja keeruline minevik on neile omistanud mitmeid väärtuslikke iseloomujooni nagu rahumeelsus, väljapeetus, elutarkus ja enesekindlus. Nad järgivad teatud põhimõtteid ja tõekspidamisi ning oskavad enda eest seista. Öeldakse, et Armeenia traditsioonilisele mentaliteedile on vastuvõetamatu ametlik allumine. Neil on säilinud rohkesti vanu kombeid, mida järgitakse ka tänapäeval. Näiteks, kui augustis on saagi korjamine, viiakse esimesed saadused (nt esimesed viinamarjakobarad) kirikusse õnnistamisele ja selle läbi ka tänatakse Jumalaema. Teatud usupühade ajal on tavaks ohverdada lambatall. Veel on armeenlastel kombeks, et rõõmustava sündmuse puhul asetab selle põhjustaja oma käe sõprade või lähedaste pealaele sõnades: „Tarose qez” (annan sinule edasi). Nii soovitakse osaks saanud õnne ka teistele.
 
Rahvusköök ja rahvusjook
Armeenia toitu iseloomustab teravus, pikantsus ja rammusad supid. Toidu maitsestamiseks kasutatakse palju maitserohelist, köömneid, küüslauku ja pipart. Köögiviljadest kasutatakse rohkesti kartulit, kapsast, tomatit, ja baklažaani. Väga tähtsal kohal on looma- ja lambaliha. Liha- ja juurviljatoidud on tihti täidetud, vahustatud, suflee või püree kujul. Armeenia köögis on väga tähtis leib ehk lavašš, mida küpsetatakse spetsiaalses ümmarguses ahjus. Samas ahjus küpsetatakse ka teisi toite, aurutatakse putru, suitsutatakse kala ja linnuliha. Selline ahi ja savist nõud, on armeenlaste igapäevaelus väga olulised. Magustoiduks armastavad armeenlased süüa puuvilju - nii värskelt kui ka kuivatatud kujul.
Armeenia on kuulus ka oma konjaki poolest ning kõrgelt hinnatud on ka selle maa veinid. Tänu sealsele kliimale kasvavad Armeenias kõrge suhkrusisaldusega viinamarjasordid ning just need teevad konjaki ja veini eriliseks.
 
Keel
Tänapäevasel kirjanduslikul armeenia keelel on kaks põhilist haru: ida-armeenia keel ja lääne-armeenia keel. Ida-armeenia keelt ehk ararati keelt kõnelevad Armeenias elavad inimesed ja armeenlased, kes elavad SRÜ riikides ja Iraanis. Lääne-armeenia keelt räägivad Türgis sündinud või elavad armeenlased. Armeenia kirjal, mille lõi Mesrop Maštotsh 4. sajandil pKr, on Armeenia kultuuris ja armeenlaste identiteedis tähtis osa. Klassikalist armeenia keelt kasutatakse praegu vaid jumalateenistustel. Põhilised võõrkeeled, mida Armeenias vähesel määral osatakse, on inglise ja vene keel.
 
Kasulikud väljendid:

• Barev – tere
• Bari luys – tere hommikust
• Bari or – tere päevast
• Tstesutsjun – head aega
• Shnorhakalutyun – aitäh
• Knerek – vabandage
• Intšpes eq? – kuidas elate?

Germalo giidid soovitavad Armeenia paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Lembo Tanning „Armeenia probleem” Tallinn : L. Tanning, 2005
„Armeenia raadio: anekdoodid”; koostanud Allan Espenberg; Tammerraamat, 2018

Filmisoovitus:
„Granaatõuna värv”, režissöör Sergei Paradžanov; NSVL (Armeenia) 1969
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee