Brasiilia

Pealinn: Brasilia (2 333 000 el.)
Valitsus: Föderaalne Vabariik
Raha: reaal (BRL) 1BRL=100 centavo`t
Pindala: 8 511 960 km2 (6. maailmas)
Rahvastik: 210 147 125 (2019. 5. maailmas) Keel: Portugali keel Religioon: 80% katoliiklased, protestandid (nelipühalised), afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba), candomblé ja umbanda.
Elekter: Elektrivoolu tugevus on sõltuvalt regioonist 110 V või 220 V, Salvadoris, Manaus 127 V
Ajavöönd: Brasiilia asub kolmes ajavöötmes, UTC -3 Brasiilia pealinna ajavöönd

Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa– Sao Paulo metropolist kultuurilise Pernambuco ja Bahia ning mõõtmatute Amazonase vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. 

Ajalugu
Aastani 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiselt tupi ja guarani. Brasiiliasse toodi esimesed neegerorjad 1538. aastal. 17. sajandiks toodi Brasiiliasse aastas juba 44 000 orja. Mustad andsid suure panuse ühiskonna kujunemisse. Nende levik oli peaaegu täielikult sõltuv nende isandate liikumisest, keda omakorda mõjutas maavarade avastamine või uute taimekultuuride hindaminek. Portugallaste tegelik asustamine algas 16. sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka oma nime saanud. Brasiiliast sai iseseisev riik 7. septembril 1822. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga - viimane sõda, millesse Brasiilia oli kaasatud oli Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860. aastal. 

Geograafia
Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna- Ameerika mandrist. Brasiilia naabriteks on kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tšiili ja Ecuador. Põhjapoolsed riigipiirid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemanguga, lõunas on ühine riigipiir Uruguay ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Halduslikult jaotub Brasiilia 26 osariigiks.
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse ja riigi  topograafia on üsna mitmekesine. Põhjaosa hõlmab Amazonase madalik ja kõrgemad mäed on riigi lõunaosas Brasiilia mägismaal. Brasiilia kõrgustik ja platoo on keskmiselt alla 1200 meetri ja kõrgeim tipp on Pico de Neblina 3014 meetrit. Peaaegu kogu Brasiilia on niiske, kliima on troopiline või subtroopiline. Vihmane hooaeg on üldjuhul suvekuudel, samas kui Ida-Brasiilia kannatab põua käes, seismiline või vulkaaniline aktiivsus on väike. 
Brasiilias on Lõuna- Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Parana, mis kannavad ookeani rohkem vett kui ükskõik millised muud jõed maailmas. Jõgede võrgustik on tihe ja jõelaevandus on hõredalt asustatud piirkondades olulisem kui maantee- ja raudteeühendus. Umbes 7 miljonil ruutkilomeetril laiuvad Brasiilia vihmametsad on maailma suurimad ja koduks väga paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Ennustatakse, et Amazonase vihmametsad võivad 100 aasta pärast olla täiesti kadunud, sest põllumajanduse hüppeline kasv ja metsaraie mõjutavad vihmametsade tulevikku. Prognoos muutus tunduvalt süngemaks ka viimaste suurte metsapõlengute tõttu. 

Kliima
Kuigi Brasiilia asub troopikas elab üle 60% elanikkonnast jahedama kliimaga piirkondades - kõrgplatool või ookeani rannikul. Jahedama kliimaga on platoolinnad Sao Paolo, pealinn Brasilia või Belo Horizonte, ookeanituulte poolt jahutatud Atlandi rannikul nagu Rio de Janeiro, Recife ja Salvadoris võib kohati esineda ka suurt kuumust. Amazonase piirkonnas on alati niiske, kuid tempertuurid tõusevad harva üle 32C.
Aasta keskmine on 22- 26C ja ei ole suurt erinevust jahedamate ja kuumemate kuude vahel.
Vihmarohkeim on Amazonase piirkond (üle 2000 mm aastas), ülejäänud Brasiilias on aasta keskmine sademete hulk 1000 ja 1500 mm vahel. Kõige kuivem on maa kirdeosas, kus vihma sajab harva. Vihmaperiood kestab detsembrist aprillini.
Kuna Brasiilia asub lõunapoolkeral on aastaajad meile vastupidised st. et juuni, juuli, august on talvekuud, 22.detsembrist 21.märtsini aga kestab suvi; sügis on 22.märtsist- 21 juunini; talv 22.juuni- 21.september; kevad algab septembris. Ekvaatori läheduse tõttu on seal meie mõistes siiski aastaringselt soe (13-18C).

Rahvastik
Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks, kes räägivad 180 erinevat keelt. Amazonase piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täielikult eraldatuna ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. aastast vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas. 80% Brasiilia elanikkonnast elab linnades. Sao Paolo on lõunapoolkera suurim linn üle 11 milj. elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 miljonit elanikku.  

Kombed ja inimesed
Kultuuritraditsioonid teevad Brasiiliast unikaalse maa. Brasiilia kuulsat Rio De Janeiro  sambakarnevali peetakse igal aastal ja see traditsioon on juba sadu aastaid vana. Pidustused kulmineeruvad sambadroomil sambakoolide paraadiga, mis kestab hommikuni ning on võimas kostüümide vaatemäng. Kuna brasiillased on väga sõbralikud inimesed, siis tervitatakse ka võõraid inimesi põsemusi ja kallistusega. Samuti meeldib neile puhata rannas vabadel päevadel koos perega või sõpradega isegi kui sajab vihma.
Väga olulist rolli Brasiilia identiteedis mängib muusika. Segu tantsust, võitluskunstidest, muusikast ja mängust on kooslus, mis on tekkinud Aafrika orjadega Brasiiliasse kandunud kultuurist. Candoble ja Umbanda on aafrika juurtega religioonid, mis on üle elanud ebaõigluse ja tagakiusamise ja on Brasiilias endiselt märkimisväärselt tähtsal kohal. Nende sektide pühakodasid kutsutakse terreiros’teks. Põliselanike jälgi võib leida kõikjal Brasiilia kultuuris, köögist sõnastikuni. Kõigis Brasiilia osades elab veel põliselanikke, kuigi neist paljud on mõjutatud lääne kultuurist ja nende keel on väljasuremise ohus.

Rahvusköök ja rahvusjook
Brasiilia köök on sama varieeruv kui tema geograafia ja kultuur. Kuigi Brasiilias on palju kohalikku päritolu toite, on palju mõjutusi kaasa toonud ka immigrandid. Brasiilia rahvustoit on feijoada st suur ports pajarooga, mis on tehtud mustadest ubadest ja sealihast, vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lisaks lõigutud apelsinid. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. 
Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches’iteks on väga erinevad: õlis praetud kanapallid – coxinha, täidetud pirukad empadinhad ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente, pressitud ja röstitud juustu-singi võisai.
Kohv ja tee:
Brasiilia on terves maailmas tuntud kui kuulus kohvimaa. Kohv on Brasiilias nii olulisel kohal, et selle järgi nimetatakse söögiaegu nagu näiteks hommikusöök café da manhã (hommikukohvi), café com pão (kohvi saiaga) või café da tarde (pealelõuna kohvi), mis tähendab kerget pealelõunast einet. Cafezinho (väike kohv) on väike tass kanget kohvi, mida pakutakse restoranides tavaliselt peale sööki (see on tavaliselt tasuta, kui viisakalt küsida).
Chá ehk tee portugali keeles on tavaliselt assami tee (oranz, heledavärviline). Mate on kõrge kofeiinisisaldusega jook, mis sarnaneb teele. Seda serveeritakse tihti jahutatult, chimarrão, lõunas juuakse sama jooki kuumalt. Tererê on selle joogi veel üks külm versioon.

Keel
Ametlik keel on portugali keel, mida räägib kogu rahvas (välja arvatud mõned eraldatud indiaani hõimud). Brasiiliasse on immigrante tulnud tervest maailmast sajandeid ja nende järglased räägivad portugali keelt emakeelena. Brasiilia portugali keelel on mõned häälduserinevused Portugalis räägitava keelega ning samuti on piirkonniti veidi erinevad dialektid, kuid omavahel mõistetakse teineteist siiski suurepäraselt. Euroopa portugali keelt on brasiillastel raskem mõista, kuna Portugalis näidatakse mitmeid brasiilia telekanaleid, aga Brasiilias Portugali omi eriti mitte. Et mitte segadusse sattuda, siis Brasiilias kasutatavad inglise keelele sarnased sõnad võivad vahel hoopis midagi muud tähendada. „Legal” (leh GAL), on slängis kasutatav sõna, mis ei tähenda seaduslikku, vaid pigem „hea”, „lahe” vms. Samuti „no” ei tähenda „ei”, nagu inglise või hispaania keeles, pigem „sees”. „Não falo Inglês no Brasil”– „ma ei räägi Brasiilias inglise keelt”. Inglise keelt eriti ei räägita, välja arvatud piirkondades, kus liigub palju turiste. Bussi- ja taksojuhid ei saa reeglina inglise keelest aru, hea on paberile soovitud aadress kirjutada. Hispaania keele oskajad saavad Brasiilias hakkama, eriti Lõuna- Brasiilias. 
Kehakeel: Brasiillased kasutavad suhtlemises palju kehakeelt. Näiteks mõned enam kasutatavad märgid: OK märk, pöidla ja nimetissõrme vahel moodustatud ring, võib põhjustada naeru, parem kasutada ülespoole suunatud pöialt. Sõrme keerutamine kõrva juures ei tähenda helistamist, nagu sakslastel, vaid: „sa oled hull!” Keskmise sõrme ja pöidla kokku nipsutamine tähendab, et miski võtab kaua aega.

Kasulikud väljendid:

• Si  - Jah
• No -  Ei
• Tal Vez  -  Võib-olla
• Por favor  -  Palun
• Gracias  -  Aitäh
• Muchas Gracias!  -  Suur tänu!
• De nada  -  Võta heaks
• No tiene importancia  -  Pole tänu väärt
• Hola!  -  Tere!
• Buenos Dias!  -  Tere hommikust!
• Buenos Tardes!  -  Tere päevast! 
• Adios!  -  Head aega!

Germalo giidid soovitavad Brasiilia paremaks mõistmiseks
Filmi- ja lugemissoovitused:
Fleming, Peter Robert. 1940. Seiklus Brasiilias. Noor- Eesti
Gerhold, Pille. 2012. Minu Brasiilia. Petrone Print
Grann, David.2019. Kadunud linn. Eesti Raamat
Jansen, Kristjan. Pesti, Mele. 2009. Mate ja miljon mahla.
Pesti, Mele. 2014. Brasiilia. United Press Global
Kängsepp, Liis. 2011. Brasiilia- kired ja kontrastid. Ajakirjade Kirjastus

Germalo Reiside Brasiilia reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost tel. 6 110600 või e-mailiga germalo@germalo.ee