Ecuador

Pealinn: Quit
Valitsus: presidentaalne
Valuuta: USD – 1 dollar = 100 senti
Pindala: 283 560km²
Keel: hispaania keel
Rahvaarv: 17 591 188 (2020)
Religioon: 77% katoliiklased, 15% protestandid, 7% määratlemata
Ajavöönd: GMT -5, Eesti ajast -8h
Elekter: 120V, 60Hz

Ajalugu
Ecuadori ajalugu algas umbes 8000 aastat tagasi ning tipnes enne eurooplaste saabumist Ecuadori alade allutamisega Incade impeeriumile aastaks 1500. Esimesed eurooplased jõudsid tänase Ecuadori aladele aastal 1526. Inkade impeerium laius üle kõrgendike tänase pealinna Quitoni. Esimene hispaanlaste asustus loodi 1534. aastal ning järgmine loodi neli aastat hiljem Guayase jõe lähistele. Peruu vallutaja Francisco Pizarro oli eestvedajaks Hispaania ülemvõimu kehtestamisel ka Ecuadori aladel. 1740. aastani oli Ecuador osa Peruu asekuningriigist ning peale seda koos Kolumbia ja Venetsueelaga liideti Uus-Granada asekuningriigi alla. Esimene ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu algas 1809. aastal ning 1822 saavutas Ecuador iseseisvuse. Järgnes konfliktne ja ebastabiilne periood ning mitmed võitlused konservatiivide ja liberaalide vahel. Riigi juhtimine diktaatorite poolt mängis olulist rolli sisepoliitikas. Ecuador on muutnud oma põhiseadust 13 korda. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses aset leidnud kakao võidukäik andis hoogu juurde Ecuadori majandusele. 

Geograafiline asend
Ecuador piirneb põhjas Kolumbiaga, lõunas ja idas Peruuga ning läänes Vaikse ookeaniga. Ecuadorile kuuluvad ka Galapagose saared Vaikses ookeanis.
Ecuadori riigi nimi tähendab ekvaatorit, mis läbib maad. Ecuadori keskelt jookseb Andide mäestik koos „vulkaanide alleega“ ning idapoolne ala on osa Amazonase jõgikonnast. Riigis on neli põhilist regiooni: Andid, Vaikse ookeani rannik, Oriente (Amazonas) ja Galapagose saared. 

Kliima
Ecuadori kliima on piirkonniti erinev. Rannikualadel on see troopiline, muutudes jahedamaks sisemaal kõrgaladel ning taas troopiline Amazonases.
Novembrikuus on päevane keskmine temperatuur 20C ringis. Peale vihmametsade leiab mägede külgedel ka pilvemetsasid. Üleval mägedes langeb temperatuur nulli lähedale ning seda saavad sageli jäised tuuled.

Rahvastik
Enamus rahvastikust on koondunud elama linnadesse (63.8%). Ecuador on rahvaarvult 67. kohal maailmas. Mediaanvanus on Ecuadoris 27,9 aastat ning oodatavaks keskmiseks elueaks peetakse 77,7 aastat. 72% elanikest on mestiitisid, 7% rannikumestiitsid, 7% indiaanlased, 6% valged, 4% aafrika päritolu ecuadorlased, 2% mulatid. Umbes 1 miljon inimest kasutab indiaani keeli.

Rahvusköök ja -jook
Mägipiirkondades on traditsiooniline Iocro - kartuli-juustu supp ning rannikualadele on omased mereannid. Lisaks veel põnev Cuy, mis kujutab endast röstitud merisiga ning näiteks llapingachos, mis on juustused kartulikoogid.

Kombed ja inimesed
Ecuadori kirju rahvastikupildi tõttu on ka sealne kultuur mitmeilmeline. Etniline päritolu on iga Ecuadori elaniku sisetunde küsimus, kuid peamiselt määratakse enese identiteet sünnipiirkonna järgi.
 
Kasulikud väljendid

Germalo giidid soovitavad Ecuadori paremaks mõistmiseks 
Lugemissoovitus: 
Elisabeth Elliot „Läbi pärliväravate Viie Ecuadori misjonäri lugu” 
Terry Dean Roberts „Relocating to Ecuador – Eyes wide OPEN”

Filmisoovitus:
„Ratas, Ratones, Rateros”, režissöör Sebastian Cordero, HBO Latino, 1999, 107 minutit
„How much further? ”,režissöör Tania Hermida, 2006, 1h32m

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee