Hiina

 
Pealinn: Peking
Valuuta: CNY (hiina jüaan) – 7.5CNY = 1EUR 
Pindala: 9 596 960 km²
Keel: lihtsustatud mandariini keel 
Rahvaarv: 1 439 323 776 (2020)
Religioon: ametlikult ateistlik, budism 18.2%, kristlus 5.1%, islam 1.8%, rahvareligioonid 21.9%, muud (taoism, konfutsionalism)
Ajavöönd: GMT +8, ajavahe Eestiga talvel 6h ning suvel 5h
Elekter: 220V, 50Hz, Hiinas on kasutusel kolme eri tüüpi pistikuid. Põhiline
on tüüp A kahe kitsa lameda klemmiga, kuid enamikes hotellides on ka Euroopa kaks ümarat tüüp C.
 
Ajalugu
Hiina on suures osas oma riigiajaloo vältel olnud valitsetud erinevate dünastiate poolt. Esimeseks dünastiaks peetaks Xia dünastiat, mis loodi
umbes 2250a eKr. Hani dünastia oli üks mõjuvõimsamaid, kes valitses üle 400a Hiina alasid. Paljuski täna tuntavast Hiina kultuurist on sündinud just
selle dünastia aegadel. Viimase võimsa dünastiana oli võimul Qing dünastia, kelle valitsemise ajal Euroopa poolt tulevad jõud nõrgendasid Hiina
positsiooni märkimisväärselt. 20. sajandi alguses tõusid esimesed märgid hiina rahva soovist muutustele ning revolutsioonijuht Sun Yat-sen lõi Hiina
Rahvapartei. Aastatel 1916-1926 toimunud sõdade käigus lagunes Hiinaeraldiseisvateks osadeks. 1. oktoobril 1949 lõi Mao Zedong Hiina Rahvavabariigi.
 
Geograafiline asend
Hiina eri piirkondades võib kohata väga eriilmelisi maastikke, peamiselt platood ja mäed lääne osas ja madalamad alad idas. Peamised jõed voolavad
läänest itta, sh Yangtse, Huang He ja Amur, ning mõned jõed voolavad ka lõuna suunas sh Mekongi jõgi ja Brahmaputra. Idas Kollase mere ja Ida-Hiina mere kaldal on tihedalt asustatud setteorud. Sise-Mongoolia platoo äärel põhjas on rohumaad. Lõuna Hiinas domineerivad mäed ja madalad mäeahelikud.
Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, 
Venemaa ja Vietnam.
 
Kliima
Kliima Hiinas on samuti väga erinev, põhja pool on suvine keskmine temperatuur üle 30 kraadi ja talved arktiliselt külmad. Talvised temperatuurid Pekingis siiski ei lange arktilisele tasemele, jaanuar-veebruar on pigem -7-10C. Kesk Hiinas , näiteks Shanghais on kontinentaalne kliima, väga kuumade suvede ja külmade talvedega, lõuna poolel on subtroopiline kliima väga kuumade suvede ja pehmete talvedega. 
Kevadisel reisil peab silmas pidama, et tugevate tuulte tõttu võib tunnetatav õhutemperatuur Pekingis olla madalam kui seda näitavad numbrid. Xian on Pekingist lõuna pool ning õhk on soojem kui Pekingis, aga õhtupoolikutel muutub ka seal õhk kargemaks. Oktoobrikuus on temperatuurid pigem 15C piires, normaalseks temperatuuriks on 12-15C, jope on kindlasti hädavajalik. 
 
Rahvastik
Hiina on maailma rahvarohkeim riik ning enamik elanikke on hiinlased. 60.3% Hiina elanikest elab linnades. Hiinlaste eeldatavaks keskmiseks elueaks on
77.47 aastat.  
 
Kombed ja inimesed
Hiina kultuuri võib võrrelda kookosiviljaga – alguses on neid keeruline lahti murda, kuid aja jooksul avavad nad end teistele.  Hiinlastele on perekond peamiseks prioriteediks – Hiinas on täiesti tavaline, et elatakse põlvkondade kaupa ühes majapidamises, kuid siiski tuleb silmas pidada, et see on ajaloo tulemus ning tänapäeval võib näha üha enam noorte põlvkondade pidevat iseseisvumist. Kuna Hiina on tihedalt rahvastatud, siis on sealne arusaam personaalsest ruumist midagi muud kui see on näiteks Põhja-Euroopas.
Hiinlased on agarad kauplema, eriti välismaalastega – kaupadel ei pruugi olla hinnasilte ning hiinlased pakuvad kliendile omapoolse sobiva hinna ning
ootavad kliendipoolset kauplemist. 
 
Rahvusköök ja -jook
Hiina köögi alustaladeks on lisaks riisile, sojakaste, nuudlid, tee ja tofu  -  toitu süüakse pulkadega ning valmistatakse tihti wokpannil. Hiina köök jaguneb laias laastus neljaks  eraldi kulinaarseks alaks: Põhja-Hiina, Ida-Hiina, Lääne-Hiina ja Lõuna-Hiina. Põhja-Hiina keskuseks oleva Pekingi järgi on nime saanud tuntuim roog Pekingi part - kohalikus kombes  tuntud ka  kui nn kerjuse kana. Terve kana on täidetud erinevate käepäraste täidistega ning keeratakse lootoslehe sisse, kaetakse savikihiga ja asetatakse lõkkeasemele tuha sisse küpsema. 
Hiina toitudes mängitakse eriilmeliste maitsete koosmänguga, samas tuleb Silmas pidada, et need maitsed oskavad Hiina kokad suurepäraselt koos
toimima panna. Magus ja terav, magus ja hapu -  need kooslused on Hiina köögikunsti puhul tuttavad. 
 
Kasulikud väljendid

• Jah - Shi
• Ei - Meiyou
• Palun – Bie keqi,  qing
• Tänan – Xiexie
• Tere – Ni hao
• Nägemiseni - Zaijian
• Ei saa aru –  wo bu mingbai

Germalo giidid soovitavad Hiina paremaks mõistmiseks  
Lugemissoovitus:
„Silmaringi reisjuht – Hiina“. 2009. Tallinn: Koolibri.
Leino, Leslie. 2014. „Minu Hiina. Ettevaatust, nakatab!“ Tallinn: Petrone Print.
Chinnery, John. 2008.“ Hiina aarded“. Tallinn: Sinisukk.
 
Filmisoovitus:
„The Last Emperor“, režissöör Bernando Bertolucci, USA, Itaalia, Hiina, 1987.