India

Pealinn: New Delhi 
Riigikord: föderatiivne parlamentaarne vabariik
Raha: India ruupia (INR), jaguneb 10-ks paise'ks. 
Pindala: 3 287 590 km² 
Rahvaarv: 1,352,642,280 (2019)
Keel: hindi keel, inglise keel
Religioon: 80% hinduism, 14% islam. 2,3% kristlus, 1,7 % sikhism 
Elekter: 230V/50Hz 
Ajavöönd: UTC +5½h 

Praeguseks on India maailma suurim demokraatlik riik, võttes enda alla omaette poolsaare. See on iidne kultuur ja maailma üks vanemaid tsivilisatsioone. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India on jagatud 28 osariigiks (mis omakorda on jagatud piirkondadeks), 6. liiduterritooriumiks ja Delhi Rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariikidel on valitud valitsus, liiduterritooriumitel on liiduvalitsuse poolt valitud haldurid. 

Ajalugu 
Vanimad inimtegevuse jäljed tänapäevase India aladel ulatuvad tagasi kiviaega. Ligi 9000 aastat tagasi hakkas Induse jõe viljakas orus kujunema paikne asustus. Induse või Harappa kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode–India aladel (3300 eKr – 1300ekr). Arenes välja niisutuspõllundus, kaubandus, rajati kindlustatud linnu. Induse oru linnakultuurile järgnes Indias nn veedade ajastu (1750 eKr – 500 eKr), mis seondub aarjalste sissetungiga II aastatuhande teisel poolel. Algas hinduismi kujunemine. Edasine India alade ajalugu seondub eelkõige kahe olulise dünastia valitsemisega. 3. sajandil eKr ühendas suure osa Indiast oma võimu alla Maurya dünastia. Kuningas Ašoka valitsemise ajal (273 eKr – 232 eKr) levis jõuliselt budism. India kuldseks ajastuks on peetud Gupta dünastia valitsemise aega perioodil 320 – 550. Ajastut iseloomustas üldine rahu ja õitseng, arenes teadus ja kunstid. 10.–12. sajandil algas islami sissetung Kesk-Aasia aladelt. Vallutustele järgnes Delfi sultanaadi rajamine, 14. sajandi lõpuks Timuri sõjakäigud Põhja-Indiasse. 1526. aastal algas Indias suurmogulite ajastu. 16. sajandist algas India koloniseerimine mitmete Euroopa riikide poolt. 18.–19. sajandil hakkas järjest rohkem domineerima Suurbritannia ja 1856. aastaks oli suur osa Indiast  Briti Ida-India Kompanii mõjusfääris. Brittide valitsusaeg  kestis 1857–1947. 1947. Aastal 1947 sai India iseseisvaks ja 1950. aastal kuulutati välja vabariik.  

Geograafia
Osad India põhja ja kirdepoolsed osariigid asuvad Himaalaja jalamil, India alad asuvad viljakal Indo-Gangese tasandikul. Läänes, Pakistani piirini asub Thari kõrb. Lõuna India poolsaar koosneb peaaegu täielikult Deccani platoost, mida külgedelt piiravad Lääne ja Ida Ghatid mäestikud.  Indias on mitmeid suuremaid jõgesid, sh Ganges (mis on 973 km pikk), Brahmaputra, Yamuna, Godavari, Kaveri ja Krishna jõgi. Indial on 3 saarestikku - Lakshadweep edela rannikul, Andamani ja Nicobari vulkaanilised saared kagus ning Sunderbans Gangese delta alas.  

Kliima
Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust, tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestiku kliima.  

Rahvastik
Indias elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Kirjaoskajate protsent Indias on 64,8% (53,7% naistest ja 75,3% meestest). Indias elab 933 naist 1000 mehe kohta. Tööjõu turul osalemise määr elanikkonnast on 39.1% (meestel 51.7%, naistel 25,6%).

Kombed ja inimesed
Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo. Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga. Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja – kultuurne. Religioon on Indias väga avalik asi – palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi. Varaseimad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed Mahabharata ja Ramayana). Tamil Nadu kirjandus esindab India vanimaid traditsioone.  

Rahvusköök ja rahvusjook
India on väga suur maa ja paljud siinsed usundid on toidu osas rangete nõuetega -  seetõttu ei ole olemas ühtset India kööki.
Paljud usundid keelavad liha ja isegi kala, muna ja piima söömise. Seepärast on paljud inimesed puhtakujulised vegetaarlased ja söövad peamiselt riisi, putrusid, aedvilju. India on põnevate aedviljade maa: baklažaanid, ananassid, kookospähklid, mangod ja paljud muud. India on  vürtside kodumaa  ja siin osatakse vürtse segada nii, et toiduainete parimad omadused ja maitsed alati domineerima jäävad. Indiast on pärit üle maailma levinud karripulber, mis on kuni kahekümne erineva vürtsi segu ja mis riisi-, aedvilja- ning lihatoitudele hõrgu maitse annab ja ometi ei tee neid terava- või kibedamaitseliseks. Tšilli, sinepiseemned, gram jahu, kookos ja jogurt on esindatud kõikides India regioonide köökides. Chai on tee, mida juuakse igal hommikul koos piima, suhkru ja musta kardemoniga. Palju juuakse magusat lassit, mis on kokteil jogurtist ja erinevatest puuviljadest. Enamasti lõpetatakse toidukord beetli närimisega - mõrkjas aine, mis valmistatakse värsketest beetlipipra lehtedest, pähklitest ja areekaseemnetest – mõjudes ergutavalt ja suud värskendavalt. 

Keel
Indias on 2 suurt keelkonda: indo-aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keelt. 

Kasulikud väljendid hindi keeles

• NA-MA-SKAR või NA-MA-STE - Tere
• NA-MA-SKAR või NA-MA-STE – Head aega! (ka tere!)
• KRIPAYA - Palun   
• THANDA - Külm
• GARAM - Kuum                             
• DHAN-YA-VAD või SHU-KHRI-YA  - Tänan!                       
• AAP SE MIL KE KHU-SHI HUI  - Meeldiv kohtuda!             
• YEH KIT-NE KA HAI – Palju see maksab?                  
• KYA SA-MAY HAI – Mis kell on?                                       
• KA-HAN MILAY-GEE – Kust ma leian?  

 
Germalo giidid soovitavad India paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Jawaharlal Nehru „India avastamine. Valitud esseed”,  Perioodika 1978
Alain Daniélou „India ajalugu”, Valgus 2011
Abraham Early „Keisrid paabulinnutroonil”, Avita 2008
„Valik upanišade”, tõlkija Martti Kalda,  Kultuurileht 2008 (Loomingu raamatukogu 7 – 8) 
Aime Hanson „Jaipur – Delhi – Himaalaja: reisikovrist leitud lood”, Varrak 2009

Filmisoovitus:
„A Passage to India“ , režissöör David Lean, Thorn EMI, HBO 1984 

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast:
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee