Kuuba

Pealinn:  Havanna (La Habana)

Valitsus: kommunistlik riik

Raha: Turistidele on maksevahendiks konverteeritav peeso ehk CUC.  1 peeso =100 sentaavot. Käibel ka nn. rahvuspeeso (CUP)- kohalike jaoks.

Pindala: 110 860 km²

Rahva arv:  11 327 837 (2020.aasta)

Keel: hispaania keel

Religioon:  47% Rooma katoliku, 22% mitte religioossed, 26% teised, 5% protestandid

Elekter: 110 V, 60HZ (uuemates hotellides 220 V) 

Ajavöönd: UTC -5

 

Kuuba on suurim Kariibi mere saartest. Kuuba nimi on ilmselt tulnud Coabanast, mis tõlkes tähendab suurepärast paika. Kuubat iseloomustavad kaunid liivarannad ja selge sinine vesi, värvikirev ajalugu, Fidel Castro revolutsioon ja sotsialistlik kord ning Hemingway elu ja looming.

 

1492. aastal avastas Christoph Kolumbus esimese eurooplasena Kuuba ning sellest sai Hispaania koloonia, mida valitses Hispaania kuninga esindajana Havanna kuberner. Kui Kuuba sai asustatud hispaanlaste poolt, arendati ka välja suhkruroo- ja tubakatööstus. Aastatel 1756–1763 toimunud Seitsmeaastase sõja tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Aafrikast Kuubasse tuhandeid orje. Esmalt hakkas Kuuba oma iseseisvuse eest võitlema 1868. aastal, tegemist oli Kümneaasta sõjaga ning selle tulemusel kaotati 1884. aastal orjanduslik kord. 

19. sajandil toimus mitu ülestõusu, mis lõppesid Hispaania-Ameerika sõjaga ja mille tulemusel saavutas Kuuba 1902. aastal iseseisvuse Hispaaniast, aga jäi USA mõjuvõimu alla. Aastal 1952 võttis Kuuba endine president Batista riigi üle kontrolli ja temast sai diktaatoriks. Paljud Kuuba elanikud polnud sellega rahul ja hakkasid mässama. Mässuliste liidriks said Fidel Castro, kes suutis 1959. aastal Batista valitsuse kukutada ja riigi üle kontrolli saada ning kuulutas Kuuba sotsialistlikuks riigiks. Fidel Castro püsis võimul 50 aastat ning andis siis valitsuse üle oma nooremale vennale.

 

Kuuba asub Kariibi meres, 19. ja 24. põhjalaiuse vahel. Kuuba koosneb Kuuba nimelisest peasaarest ja neljast saarestikust, mis asuvad peasaare läheduses. Kagu-Kuubas asuvad Sierra Maestra mäed, kus asub ka riigi kõrgeim mäetipp, mis on peaaegu 2000 meetrit üle merepinna. Lähim naaberriik on Haiti, mis asub 48 km kaugusel idas. Jamaica asub lõuna pool 140 km kaugusel ja Bahama saarestik ulatub põhjarannikust 80 km kaugusele. Ameerika Ühendriigid asuvad põhjas umbes 150 km kaugusel üle Florida väina. 

 

Kliima on troopiline, aga selle teevad mahedaks passaattuuled. Detsembri ja jaanuari keskmine temperatuur on ca 25 kraadi, samas tuleb arvestada, et õhtud ja ööd võivad olla küllalt jahedad (temperatuur võib langeda 15 kraadini ja alla selle). Päevased temperatuurid on kõrged - kuni 30 kraadi ja päikesekiirgus on väga intensiivne. Õhuniiskus on samuti kõrge ja võib esineda ka sademeid ning tugevaid tuulepuhanguid. Merevee temperatuur detsembris on ca 24 kraadi.

 

Alates Euroopa kontaktide ajast on Kuubas asunud mitmekesised etnilised rühmad - sealhulgas hispaanlased ja aafriklased ning väiksemad hiinlaste, juutide ja indiaanlaste rühmad (Mehhiko Yucatáni poolsaarelt), luues heterogeense ühiskonna. Kuuba on tänaseks Kariibi mere suurima rahvaarvuga riik, mille rahvaarv ületab 11 miljonit. Vaatamata sellele on seal sündimus üks läänepoolkera madalamaid. Ligikaudu üks neljandik kuubalastest on mulatid (eurooplase ja aafriklase järeltulijad) ja umbes kaks kolmandikku on valgete eurooplaste järeltulijad, peamiselt Hispaaniast. Mustad moodustavad umbes kümnendiku elanikkonnast. 

 

Kuubalased on lõpmatu elurõõmu ja naudingulustiga rahvas. Seda tõestab ka nende rahvamuusika rõõmsad rütmid, viisid ja tantsud. Enamasti on neis rütmides segunenud veidi nukker ja kirglik Hispaania kitarrimuusika ja Aafrika trummide ürgne elujõud. Rahva hulgas on väga populaarsed mitmed hispaanialike sugemetega tantsud nagu Gucaracha ning Mambo ja cha-cha-cha. Muusika ja tants on kuubalaste elu lahutamatu osa. Kuigi Kuubal esineb palju vaesust, ei lase kuubalaste rõõmus ja helge olek sellel välja paista. Kuubalastele meeldib palju suhelda, seetõttu on tavaline vaatepilt, kus istutakse oma kodude ees ja räägitakse naabritega. Samuti näeb igal nurgal lapsi mängimas või vanemaid mehi maletamas. Kuubalased on väga abivalmid turistide suhtes, nad soovivad väga, et külastajate reisikogemus oleks positiivne.

 

Loomulikult on Kuuba toidud saanud tänu ajaloole mõjutusi erinevatelt maadelt, võib lausa öelda, et üle terve maailma - Hispaaniast, Prantsusmaalt, Türgist, erinevatelt Aafrika maadelt, Hiinast, Ameerikast ja  Venemaalt.

Populaarsemad toidud ja joogid, mida proovida:

• Comida criolla - röstitud või praetud sealiha ja kana, millele on lisandiks riis, oad ja juurviljad.

• Ropa vieja - hakitud veiseliha (või talleliha), mida serveeritakse  hautisena. Valmistatakse aeglasel tulel roheliste paprikate, tomatite, sibulate ja küüslauguga.

• Ajiaco - rikkalik hautis. Koostis on piirkonniti erinev, kuid sisaldab alati vähemalt ühte liha, maisi ja tavaliselt mõnda rohelist köögivilja.

• Tasajo - veiseliha vorm.

• Lechón – delikatess piimapõrsast, mida tavaliselt marineeritakse küüslaugu, sibula ja ürtidega enne röstimist või ahjus röstimist.

• Liha ja mereandide enchilado - tomati- ja küüslaugukastmes küpsetatud, maitsetatud maheda tšilliga.

• Cuba Libre- lihtsaim Kuuba kokteil, valge rumm coca-cola ja laimiga.

• Mojito- Kuuba kuulsaim kokteil, valge rummi, suhkru, laimimahla, soodavee ja piparmündi värskendav segu.

Kuubal kasutatav keel
Hispaania keel on Kuuba peamine keel. Kohalikud murded puuduvad, kuid saare mitmekesised etnilised rühmad on mõjutanud kõneharjumusi. Eriti aafriklased on sõnavara palju rikastanud ja andnud oma panuse - pehme, pisut nasaalse aktsendi, mis eristab Kuuba tänapäevast kõnet. Mõni sõna on India päritolu ja mõni neist on teistes keeltes üle kantud. Paljud Santería religiooni järgijad räägivad ka Nigeri-Kongo perekonna salajast joruboidi keelt Lucumí.
Suuremates linnades ja turismipiirkondades saab hakkama inglise keelega.
 

Leonardo Padura „Laitmatu minevik" – Kuuba ühe rahvusvaheliselt tuntuima kirjaniku rahulikus tempos kulgev krimilugu, mis pakub hea sissevaate 1980ndate Kuuba oludesse ja ühiskonda. 

„Iidse lootuse tagasitulek: kuuba nüüdisluulet” ja “Korallhobu: valimik kuuba novelle” - valik 20. sajandi kuuba luule- ja novelliklassikat.

Alina Fernández „Alina: Fidel Castro mässumeelse tütre mälestused” - Castro abieluvälise tütre emotsionaalne pilguheit ellu oma isa juhitud riigis.

Mark Kurlansky „Havanna. Subtroopiline deliirium” - rännak läbi Kuuba pealinna ajaloo ja tänapäeva, pikitud värvikate portreede, retseptide ja joonistustega.

Ernest Hemingway „Vanamees ja meri" – klassikaks saanud allegooriline lühiromaan vana kuuba kaluri ja looduse vahelistest suhetest.

Graham Greene „Meie mees Havannas” - satiiriline lugu külma sõja aegses Havannas elavast inglasest, kes värvatakse salateenistuse agendiks. 

Rain Urbsalu „Minu Kuuba” - ülevaade autori 8-kuulisest Kuubas elamise ja reisimise kogemusest, hispaania keele õpingutest, kohtumistest kohalike inimeste ja kultuuriga.

Lauri Räpp „See ei ole minu Kuuba" - humoorikas reisikiri, milles saab aimu nii kohalikust elust kui kommetest.

 

Kuuba: https://www.youtube.com/watch?v=qa8yYI3sj98

Havanna: https://www.youtube.com/watch?v=0bbBjienA4A

Trinidad: https://www.youtube.com/watch?v=b9lxbsRlnGM

Varadero: https://www.youtube.com/watch?v=duyfmOFwWhc

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee