Laos

Pealinn:  Vientiane
Riigikord: unitaarne üheparteiline sotsialistlik vabariik
Raha:  Kip (LAK) 1 kip = 100 atti
Pindala:  236 800 km² 
Rahvastik: 7,255,739  (2020)
Keel:  Lao
Religioon:  theravaada budism
Elekter:  220-240V/50Hz (kontaktid kohati Euroopa, kohati USA mudel)
Ajavöönd:  UTC+7
 
Laos on riik, kus maailma ruttamine  otsekui peatuks. See on tõeliselt mõistatuslik ja salapärane maa! Lopsakas loodus, kus maalilised jõed ja metsatukad vahelduvad mägedega. Harjumuspäratu on Lao inimeste vaikne sõbralikkus, mis tekitab sinus alati tunde, et oled oodatud ja samas tekitab ka kerget ebamugavust, sest me ei ole sellega enam harjunud. Jõudes Laosesse, astud justkui maha maailmarongilt, et vaadata lihtsa elu kulgemist ja veeta päevi nende südamlike ja külalislahkete inimestega. Laoses, lihtsate inimeste keskel tunned, et oled muutunud mõistvamaks – Laos lihtsalt mõjub nii.

Ajalugu
Umbes 14. sajandi keskel rajati läbi Kambodža printsessi ja Laose printsi vahelise abielu Lang Xangi kuningriik, mille pealinnaks oli Muong Swa, praeguse nimega Luang Prabang. Lan Xangil  õnnestus ühendada kogu lao rahvas ja seetõttu peetakse seda tänapäevase Laose alguseks. Uus riik laienes kiiresti ( hõlmates oma tippajal territooriume nii tänapäevase Kambodza kui ka Tai aladel) ning seisis vastu korduvalt riiki rünnata üritanud vaenlastele. Kuningriik lagunes lõpuks kaheks; ühest neist, Luang Prabangist, sai hiljem põhiliselt Prantsusmaa valdus Indohiinas aastatel 1893 – 1953. 1907. aastast kehtib Tai ja Prantsusmaa vahelise kokkuleppe tulemusena tänapäevane Laose piir. Pärast Prantsuse protektoraadi lõppu algavad Laoses rahutud ajad ja aastaid kestnud kodusõda. 1975. aastal haaras kommunistlik liikumine Pathet Lao, keda toetas Vietnami rahvaarmee riigis võimu ja ligi 600 aastat kestnud monarhia kukutati. Algas Laose Demokraatliku Rahvavabariigi ajastu.

Geograafia
Kagu-Aasias asuval Laosel on riigipiir Kambodža, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga. Laos on ainuke riik piirkonnas, millel puudub merepiir. Väike Laos on pinnamoelt mägine ja kaetud suuresti troopikametsaga. Põhjaosas kulgevad mäeahelikud ja läänes asetseb viljakate tasandikega Mekongi jõe org. 67% riigi territooriumist on kaetud metsaga ja kõigest 11% on põllumajanduslikel eesmärkidel kasutatav maa. Enamuse vajalikust veest saadakse Mekongi lisajõgedest. Laos jaguneb halduslikult 17 provintsiks ja pealinna prefektuuriks.
 
Kliima
Laoses on troopiline mussoonkliima. Mussoonide hooaeg on juunist oktoobrini ning kuiv hooaeg novembrist maini. Parim aeg reisimiseks on novembrist veebruarini, mil sajab vähem ja pole nii palav. Temperatuuride vahe öö ja päeva vahel ei ole märkimisväärselt suur.  Novembrist  veebruarini jäävad päevased temperatuurid 30-37 kraadi vahele ja öösiti 22-30 kraadi. Ka mussoonide vahelisel ajal võib esineda vihmavalinguid.

Rahvastik
Riigi valitsuse poolt on praegusel hetkel Laoses tunnustatud 49 etnilist gruppi, aga tegelikkuses on neid üle 200. Keele, asuala, olme ning kommete alusel on Laose elanikkond jaotatud kolme gruppi. Lao-lum, kes elavad põhiliselt jõgede orgudes, tasandikel ja ka linnades. Siia kuuluvad ka  etnilised laod ja see grupp moodustab ligi 65% kogu elanikkonnast. Keskmaa rahvad (Lao teng) moodustavad umbes 20% elanikkonnast. Neid rahvaid peetakse Laose põlisasukateks ja on kombeks, et uue aasta pidustuste ajal tuuakse neile sümboolne ohvriand tänuks, et lubatakse nende maal elada.  Lao-sung – kõrgmäestiku rahvad. Grupp moodustab 10% kogu elanikkonnast. Suurima vähemuse, 6% rahvastikust moodustavad vietnamlased ja hiinlased.
 
Kombed ja inimesed­
Et mitte riivata kohalike tundeid,  peaks kindlasti riietuma konservatiivselt – liiga lühike ja paljastav riietus hoolimata kliimast, ei ole sobilik. Laose inimesed on küll külalislahked ja sõbralikud, kuid samas ka reserveeritud ja tundlikud oma isikliku ruumi osas. Samuti ei ole viisakas kohalikke puudutada, seetõttu ei tervitata ka käteldes. Tervituseks surutakse kaks kätt kokku ja kummardutakse kergelt öeldes „sabaidee“.  Näpuga inimese poole osutamist peetakse samuti ebaviisakaks. Mitte kunagi ei tohi jalaga osutada Buda kuju ja endast vanema inimese suunas. Templitesse,  samuti kohalike koju sisenemisel, tuleb alati ära võtta jalanõud, jalanõudega sisenemist peetakse üheks suuremaks solvanguks Laoses.
Eriliselt lugupidavalt tuleks suhtuda budistlikesse munkadesse - naised ei tohi puutuda ei munga ihu ega riideid. On väga lugupidamatu pakkuda mungale midagi. Annetustseremoonia ajal tohivad munkadele  toitu jagada ainult kindlaks määratud inimesed, kuid  tänapäeval on tseremoonia ajaks võimalik osta nö VIP- koht. Samuti on solvav katsuda templites buda kujusid.
 
Rahvusköök ja rahvusjook
Laose köök on segu nii enese kui naabrite algupärandist. Kasutatakse mõnevõrra julgemalt maitsekombinatsioone kui näiteks naaberriigis Tais - võiks isegi öelda , et järsemalt – rohkem vürtsi, rohkem hapukust. Kalakaste, laimilehed ja kalganirohi on põhilised maitset andvad komponendid. Igas toidukorras on oluline osa riisil (meie mõistes kleepuval riisil). Süüakse palju grillitult kala, kana ja sealiha. Vietnamist on ülevõetud ka pho supi ja kevadrullide kultuur. Eriti armastatakse erinevaid puu- ja köögivilju ja neist tehtavaid salateid. Värsked papaiad, passioonid ja draakoniviljad, on traditsionaalsed hommikusöökidel pakutavad eksootilised viljad. Prantsuse koloniaalaeg on tugevalt mõjutanud just Laoses serveeritavat hommikusööki – kange kohvi ja Baguette, lisaks eelnimetatud puuviljadele. Üheks traditsionaalseks magustoiduks on kookosepannkoogid, mida serveeritakse palmilehe seest. Laose  õlut peetakse parimaks kogu piirkonnas ja on kindlasti proovimist väärt. Populaarsed on ka erinevad puuvilja smuutid, mida kohalikud memmed vispliga tänava ääres kokku segavad ja magusa kondenspiimase mekiga vietnami kohv.
 
Keel
Ametlik keel Laoses on lao keel ja samuti mitmed etnilised keeled. Turismipiirkondades räägitakse ka inglise ja prantsuse keelt.

Kasulikud väljendid:

• Jah - aemnaelv
• Ei - bo
• Palun – kaluna
• Tänan – khobchai
• Tere - sabaidi
• Nägemiseni - boeng than
• Vabandust - khoothd
• Kui palju maksab? - khasaichai theoadai

Germalo giidid soovitavad Laose paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
„Kagu-Aasia : riigid, rahvad ja ühiskonnad“; Karin Dean , Varrak, 2013
„Seadmuseratta käimapanemine. Lühikesed lugemised. Dhammapada“  Lux Orientis, 2004
„A short history of Laos : the land in between“ Grant Evans , Allen & Unwin, 2002
 
Filmisoovitus:
„This Little Land of Mines“  režissöör  Erin McGoff; USA 2019
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee