Saudi Araabia

Pealinn:  Ar-Riyāḑ

Valitsus: absoluutne monarhia

Raha:  Riaal 

Pindala:  2 150 000 km²

Rahvaarv: 34,714,718 (2020)

Keel:  araabia

Religioon:  Islam

Elekter: 110/220V, 60Hz.

Ajavöönd:  UTC+3

 

Saudi Araabia –  tundmatu keelatud kuningriik, mis  paljudes tekitab vastakaid tundeid. Enamikule meist meenuvad selle suletud riigiga vaid üksikud märksõnad – islam, terrorism, nafta, avalikud hukkamised ja piiratud naiste õigused. Kuid Saudi Araabias asub ka palju muud - nabatealaste asum  Al-Ula – tuntud ka kui väike Petra, uhked kõrbekindlused, rohelised oaasid, moodsad suurlinnad Riyad ja Jedda ja palju muud.

 

Saudi Araabia ajalugu on segu algsest beduiini pärandist ja hilisemast naftaraha hõngust. Maailmakaardile on see rikas riik  kinnistunud eelkõige Islami sünnimaana. 

Saudi Araabiast on avastatud tuhandeid islamieelseid arheoloogilisi paiku, vanimad lausa kiviajast. Kunagistest mõranenud savitellistest ehitatud linnadest ja beduiiniküladest on tänapäevaks saanud üks rikkamaid riike maailmas.

1803. aastal sai alguse esimene Saudi impeerium, mis ulatus põhjast Iraagini ja lõunast  Jeemenini. Mitmete hõimusõdadega 19. ja 20. sajandi alguses ühendati Saudide hõimu poolt suured territooriumid ja pandi algus tänapäeva kuningriigile.

Nafta ja sellest tulev suur rikkus muutis Saudi Araabia poole sajandiga algelisest hõimuühiskonnast tänapäevaseks ja moodsaks Araabia riigiks, kus on au sees ka traditsioonid ja eriline positsioon maailmas, kuna riigis asub ka peamine islami pühakoht Meka.

 

Olles pea 4 korda nii suur  kui Prantsusmaa, võtab Saudi Araabia enda alla 80 % Araabia poolsaarest. Pea 95% Saudi Araabiast on kas poolkõrb või kõrb, asudes Najdi platool. Kõigest 2 protsenti pindalast on kaetud metsaga, ja põllumajanduslikult kõlbulik on kõigest 0.5%. Saudi Araabia  punase mere rannik erineb ülejäänud riigist palju, nii oma lookleva mäestikuga kui ka looduslikku metsaga, eriti just lõuna osas. Saudi Araabias on üle 450 linnuliigi ja rikkalik kõrbeloomastik, samuti on väga rikkalik veemaailm, Punane meri oma korallide rohkusega on väga armastatud sukeldujate seas.

 

Kõige sobilikum aeg Saudi Araabiasse reisimiseks on oktoobrist aprillini, suvekuudel ei ole mõtet talumatu kuumuse tõttu reise korraldada. Temperatuurid võivad siis tõusta julgelt üle 40 kraadi ja kõrge õhuniiskuse tõttu, on eriti rannikualal olemine üsna väljakannatamatu. Detsembris ja Jaanuaris võivad päevase ja öise temperatuuri vahed olla märkimisväärsed. Kõrbes võib langeda talvel temperatuur peaaegu nullini. Detsembris ja jaanuaris jäävad päevased temperatuurid  20-30 kraadini oktoobris, novembris, märtsis ja aprillis 30-40 kraadini. Mägedes on talvekuudel suur tõenäosus uduks.

 

40 aasta jooksul on rahvaarv märkimisväärselt suurenenud ja tõus ei ole pidurdunud (umbes 1,63% aastal). Tänapäeval on umbes 40% Saudi Araabia rahvastikust võõrtöölised, kes on riiki tulnud oma heaolu parandamiseks, peamiselt Indiast, Pakistanist, Bangladeshist, Indoneesiast, Filipiinidelt, aga samuti ka läänemaailmast, sest ulmelised rahalised võimalused annavad oma ala tipptegijatele laialdasi võimalusi nii teaduslikeks arenguteks kui ka mõeldamatute projektide elluviimiseks. Aastate jooksul on seoses mitmete lähiümbruses toimunud konfliktide tõttu ka mitmeid sõjapõgenikke nii Süüriast kui ka Jeemenist.

 

Saudid on sügavalt religioosne rahvas, kes on väga uhked oma islami pärandi ja beduiini kultuuri üle. Saudi Araabias tuleks jälgida riigis kehtivaid tavasid ning respekteerida kohalikke väärtushinnanguid. Riietuda tuleb konservatiivselt, kuna  karistada saavad rikkumiste eest ka turistid, mitte ainult kohalikud. Kaetud peavad olema nii õlad kui ka põlved, eelistatult ka pahkluud ja randmed. Tähelepanu tuleks pöörata faktile, et islamis ei võeta ühtegi ulatatud asja vastu vasaku käega. Kui kohtumistel kohalikega pakutakse Teile kohvi või teed, on äärmiselt ebaviisakas sellest keelduda. Saudi Araabias ei ole lubatud mittemoslemitel siseneda mošeedesse. Ramadani ajal tuleb islamitavasid rangemalt jälgida. Eriti hoolas tuleks kohalike tavade järgimisel olla naisreisijatel.

Rahvusköök ja rahvusjook

Saudi Araabias on väga oluline kultuuri osa kohv. Sellest keeldumine on ebaviisakas ja kohalikele solvav. Olulised kokkulepped sõlmitakse traditsioone silmas pidades endiselt kardemonise mekiga kohvi serveerimisega. 

Teed serveeritakse tavaliselt suhkru ja piparmündi lehtedega. Autentseid kohvi- ja teemaju, kus inimesed käivad tänapäeval teed joomas, leidub kahjuks aasta-aastalt aina vähem veel mõnes kohalikus linnas. Läänestumine on väikesed kohvimajad lämmatanud uute modernsete kohvikukettidega mujalt maailmast.

Läänestumise ja võõrtööjõu sissevooluga on ka Saudi Araabias väga palju muude maade kööke esindatud, mida kohalikud väga armastavad. Oma regiooni lemmikköögiks on siiski ka siin liibanoni köök. Kuna islamis on väga palju pühasid ja ka erinevaid eluetappe (näiteks pulmi) tähistatakse suurearvulise külaliste hulgaga on suured söömaajad kujunenud Saudi Araabias justkui kultuuri osaks. Valmistatakse suurel hulgal toitu, vardasse aetakse terveid lambaid – sest toitu peab jätkuma kõigile ja kui jääb puudu, jagatakse see puudust tundvatele inimestele.

Keel

Araabia keel, samas saab suurepäraselt hakkama ka inglise keelega.

 

Martti Kalda loeng https://vikerraadio.err.ee/813616/hommikumaa-vagevad-korbekuningad-saudi-koda

Essad Bey „Muhamed“ Eesti raamat 2000

Ibn al-Kalbī  Ebajumalate raamat (Kitāb al-așnām) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019

 

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee