Sri Lanka

Pealinn: Colombo (ärimajanduslik pealinn) ja Sri Jayawardenepura Kotte (seadusandlik pealinn)

Riigikord: vabariik

Raha: Sri Lanka ruupia, 1 euro võrdub umbes 209 ruupiat

Pindala: 65 610 ruutkilomeetrit

Rahvastik: 22 889 201 (2020)

Keel: riigikeeled on singali ja tamili 

Religioon: budism (70,2%), hinduism (12,6%), islam (9,7%), Rooma katoliku usk (6,1%)

Elekter: 230 V / 50 Hz

Ajavöönd: GMT + 5,5
 

Sri Lanka on saar, kus asuvad ahvatlevad rannad, kaunid maastikud, muljetavaldavad mäed, jõed ja kosed, ürgne loodus, värviliselt mitmekesine floora ja fauna. Siin leiab nii inspireerivaid kultuurimälestisi iidsetest linnadest kuni koloniaalaegade kindlustusteni, elavat kultuuri kaunite kunstide ja käsitööga ning loomulikult mitmekülgse taustaga inimesed, kes on võluvad ja sõbralikud.

Ajalugu

Sri Lanka on olnud asustatud umbes 34000 aastat. Singalite esivanemad rändasid Sri Lankale Põhja-Indiast umbes 6. sajandi lõpul eKr. India lõunaosast pärit tamilid jõudsid Sri Lankale kaks sajandit hiljem. Umbes aastatel 1070-1200 moodustati Anuradhapura ja Polonnaruwa linnade lähedal esimesed kuningriigid, 3. sajandil eKr jõudis Sri Lankale budism ja 14. sajandil rajati saare põhjaosasse tamili kuningriik. 16. sajandil olid Sri Lanka rannikualad portugallaste võimu all ning 17.sajandil tulid nende asemele hollandlased. 1796. aastal loovutati saar brittidele, sellest sai Briti koloonia ning läks ametlikult Briti ülemvõimu alla 1815. aastal. Tol ajal Tseiloni nime kandnud riik sai iseseisvaks 1948. aastal ning 1972. aastal nimetati ta ümber Sri Lankaks. Aastatel 1983-2009 lõhestas Sri Lankat kodusõda singalide ja tamilide vahel, mis lõppes tamilite lüüasaamisega.

Geograafia

Sri Lanka asub Lõuna-Aasias India ookeanis ja on suuruselt 25. saar maailmas. Enamasti on Sri Lanka pinnamood tasane, mägesid esineb vaid riigi lõuna- ja keskosas, kus asuvad ka Sri Lanka kõrgeimad tipud Pidurutalagala (2524m), Kirigalpotta at (2395m), and Adam’s Peak (Sri Pada; 2303m). Arvatavasti kuni 15. sajandini ühendas Sri Lankat Indiaga 50 km pikkune maakitsus, mida mööda sai jalgsi saarele, kuid mis tormi käigus purunes. Sri Lanka algupärane taimestik katab vaid umbes ühte kolmandikku saarest ja on suuresti hävinenud tänu põllumajandusele ja muule inimtegevusele. Suurematest imetajatest elavad Sri Lankal elevandid, huulkarud, pühvlid ja leopardid. Kokku on Sri Lanka koduks 123 liigile imetajatele, kellest 41 on täna väljasuremisohus.

Kliima

Sri Lanka on troopilise kliimaga saar, kus aastaringselt on soe ja niiske õhk. Vihmahooajad on oktoobrist jaanuarini ning maist juulini, kuid vihma sajab ka siis ainult peamiselt öösel. Mägedes – näiteks Nuwara Eliyas on aastaringselt 15-20 kraadi, lõuna pool kuivas piirkonnas on temperatuur aga 30-35 kraadi. Merevee temperatuur Sri Lankal on aastaringselt 27-30C.

 

Rahvastik
Suurima etnilise grupi moodustavad singalid (74,9% rahvastikust), teine suurem grupp on Sri Lanka tamilid (11,2%), seejärel Sri Lanka moslemid (9,2%) ja India tamilid (4,2%). Suurem osa elanikkonnast asub saare edelaosas, idakaldal paiknevates linnades ja Jaffna poolsaarel riigi põhjaosas. 18,7% elanikkonnast elab linnades ning inimeste keskmine eeldatav eluiga on Sri Lankal 77,5 aastat.

Kombed ja inimesed

Sri Lanka kombed ja traditsioonid on seotud kahe peamise usundiga – budismi ja hinduismiga. Esindatud on ka katoliku usk ja islam, kui Sri Lanka inimesed on tolerantsed ja tihtipeale võib kõigi usundite esindajad näha samades pühapaikades. Templite külastamise juures on väga oluline olla paljajalu ning samuti on tavaks osta templi sissepääsu juurest lilli ning need kingiks kaasa võtta. Buda kuju on srilankalaste jaoks püha ning pildistades ei tohi kuju poole olla seljaga. Budistlikke munkasid pildistades oleks vaja enne nende nõusolekus veenduda. 

Rahvusköök ja rahvusjook

Sri Lanka kööki on kujundanud mitmed ajaloolised ja kultuurilised aspektid. Troopilise saarena on seal väga rikkalik taimestik ning sellest tulenevalt on kasutusel väga lai valik erinevaid ürte, vürtse, köögivilju, riisi ja puuvilju. Palju süüakse mereande ja kala. Populaarsed road on riis koos karriga, riisist valmistatud road pittu ja kiribath, ümmargune õhuke sai roti, riisinuudliroog idiyappam, köögiviljadest, lihast, vürtsidest ja kohalikust saiast valmistatud toit kottu. Tüüpiline Sri Lanka magustoit on kevum – riisijahust ja siirupist valmistatud friteeritud kook.

Ajalooliselt on Sri Lanka kuulus olnud kaneeli ja teepõõsaste kasvatamise poolest. Teeistandusi hakati Sri Lankale rajama 19. sajandil ning tänapäevalgi on must Tseiloni tee üks nende tuntumaid tooteid.

Sri Lankal räägitavad keeled

Sri Lankal räägitakse põhiliselt kolme keelt: singali keelt 87%, tamili keelt 28.5% ja inglise keelt 23.8%. Inglise keelt kasutatakse laialdaselt hariduses, teaduses ja kaubanduses.

Kasulikud väljendid singali keeles:

Mall Poola. „Tavalise turistina Sri Lankas ja Indias” Eesti Raamat, 1989, 96 lk.

Rene Satsi  „Sri Lanka nüüd” Go Group, 2019, 232 lk.

Michael  Ondaatje  „Running in the Family” Vintage Books, 1982

Harry Marcus „Culture Shock and Tiger Bombs” Amazon Kindle

 

„Him, Here, After”. Režissöör  Asoka Handagama 2012

„Elephant Walk”. Režissöör  William Dieterle. 1954, 1h43m