Taani - Gröönimaa

Pealinn: Nuuk (Godthåb), 17834 elanikku

Riigikord: laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia, konstitutsioonilise monarhia raames

Raha: Taani kroon (DKK)

Pindala:  2166 086km²

Rahvastik: 56 025 (2018)

Keel: grööni keel (kalaallisut)

Religioon: protestantism

Elekter: 220V,50Hz

Ajavöönd: UTC-2 

 

Gröönimaa hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on eskimo keeles Kalaallit Nunaat ehk „Inimeste maa“. Tegemist on maailma suurima saarega. 

Gröönimaa, see on jää ja mäed, jäämäed, klaar ja imeliselt läbipaistev õhk, liustikud,  vaalad, kelgukoerad, muskusveised, erinevad kujud ja värvid, mägijärved, karibuud, karm elu, liha ja kala, kalurid, hülgenahast saapad, lihtsad ja vahetud gröönlased. Sellel karmil maal elab ainult 56 000 gröönlast.

 

Teadaolevalt saabusid esimesed inimesed saarele umbes 4500 aastat tagasi Põhja-Ameerika kaudu Kanada mandrilt, kelleks olid Saqqaqi kultuuri esindajad. Nad elasid saarel ligikaudu 2000 aastat. Hiljem tekkis Lääne-Gröönimaale Dorseti kultuur, kes pidasid vastu vaid paarsada aastat. 982. a saabus saare idarannikule  Islandilt lahkuma sunnitud Eirikr Punane, kes kirjalike allikate  andmetel andis Gröönimaale (Greenland) nime. Tal õnnestus saarele elama meelitada üle viiesaja viikingi. Islandlased asustasid saart ligikaudu viissada aastat.  

Tänapäeva gröönimaa elanikkond (inuitid) põlvneb Thule kultuurist, mis jõudis siia 9.sajandil. 18. sajandil sai Gröönimaast Norra koloonia ja rajati kaubalinn Godthåb, mis praegu kannab nime Nuuk. Aastal 1814 muutus Gröönimaa formaalselt ka Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.

 

Gröönimaa üldpindala on 2,166,086 km², millest jääga on kaetud 1,755,637 km² ehk 81% kogu pindalast ehk jäävaba maad on vaid 410,449 km². Rannajoone pikkus Gröönimaal on 44,087 km. Lähim naaber Gröönimaale on Põhja-Ameerika, millest eraldab Gröönimaad vaid 26 km vett. Gröönimaa põhjapoolseimast punktist põhjapoolusele on u 700 km. Geograafiliselt on Gröönimaa osa Põhja-Ameerika kontinendist, geopoliitiliselt aga osa Euroopast.

 

Gröönimaal valitseb arktiline kliima, suuremat osa saarest katab igijää. Talved on külmad, suved jahedad. Gröönimaa on põhjast lõunasse 2670 km pikk ja 1290 km lai, seega temperatuurid on piirkonniti väga erinevad. Juulikuised keskmised temperatuurid meie reisiprogrammis külastatavates paikades on järgmised: Ilullisat 7,5 C, Kangerlussaq 10,7 C. Temperatuurid võivad reisi ajal keskmisest suuresti erinedaGröönimaa lõunaosas ning pikkade, sügavale sisemaale ulatuvate fjordide ääres, võib juunis-juulis temperatuur kohati lausa kuni 20 C-ni tõusta. 

 

2018.aasta seisuga on Gröönimaa rahvaarv 56 025 elanikku. Arvestuslikult on rahvastikutihedus üks inimene 38 ruutkilomeetri kohta. Rohkem kui 90% elanikest elavad nö „linnades” ja ülejäänud väiksemates asustustes. 88% elanikkonnast on inuitid ja Gröönimaal sündinud eurooplased, 12% Euroopa päritolu sh taanlased.

 

Igas Gröönimaa asulas tegeletakse kalapüügi ja jahipidamisega.  Teatud määral tegeletakse ka käsitööga, hülgenahast valmivad veekindlad saapad ja põdraluust nikerdatakse õnnetoovad kujukesed. Lähtudes üldistest headest tavadest, ei ole mõistlik kasutada inuittide kohta sõna „eskimo”. Seda peetakse taktitundetuks ja on solvava alatooniga, mis on samaväärne väljendiga „koopainimene”. Huvitav on ehk teada, et Gröönimaal on 1000 elanikkonna kohta orienteeruvalt 45 autot. Kokku on Gröönimaal 4 valgusfoori ja 1 ringtee, mis asuvad pealinnas Nuuk’is. Tähtsal kohal on transport ja kaubavedu mereteede kaudu. Linnad on omavahel ühendatud lennutranspordi abil.

  

Saarerahva köök koosneb peamiselt kalast ja lihast, sest kohapeal eriti midagi ei kasva. Süüakse küpsetatud, suitsutatud või vinnutatud jääkaru, vaala, muskusveise, hülge ja põhjapõdraliha. Kala ja mereande süüakse praetult, küpsetatult, marineeritult ja ka sushina. 

 

Alates 2009. a juunist on ametlikuks riigikeeleks grööni keel (kalaallisut), mis kuulub inuiti-aleuudi keelerühma. 

Kasulikud väljendid:

Germalo Reiside giidid soovitavad

Fridtjot Nansen „Suuskadel läbi Gröönimaa“  
Peter Freuchen „Minu Gröönimaa noorus“ 

Filmisoovitused:

Louise Friedbergi Eksperimentet (2010) 

Sébastien Betbederi Journey to Greenland (2016)

Kuulamiseks: https://vikerraadio.err.ee/807732/kuula-randajat-groonimaa

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee