Tai, vana

Tai – värav Aasiasse, sild eksootikasse.
 
Varahommik Bangkokis. Esimesed päikesekiired otsivad teed läbi kollakashalli koidu-udu ja peegelduvad ultramodernsete kontorihoonete klaasidelt tagasi. Siinsamas nurga taga kireb kukk, pulstunud, ent sõbralik koerakari võpatab liikvele ja valju plärinaga ehmatab unise rändaja ärkvele ootamatu tuk-tuk, amuletikimp tahavaatepeegli küljes rippumas ja kuninga pildid kabiini kaunistamas.  Siin-seal kõnnivad paari-kolmekaupa ringi oranži riietatud mungad, kaenlas kausid toidualmusteks. Perenaised juba ootavad neid, olles valmis seadnud hõrgutised, mis on sedavõrd toitvad, et Tai terviseamet manitseb munkade kehakaalule mõeldes neile annetama tervislikumat söögikraami.   Autokastides rappub mööda linna tosinate kaupa alles tukkuvaid tööliseid ja aknaklaasideta bussid täituvad haigutavate koolilastega. Korralikes ülikondades kontoritöötajad kogunevad tänavatoidukärude ümber. Noor kaunitar meigib end mototakso juhi taga kiirel vigursõidul vilunult balansseerides, jalg elegantselt üle põlve sätitud, lahtised juuksed hommikutuules lendlemas. Kärutäied kastevärskeid lootose- ja jasmiiniõisi on teel templite poole. Vaimumajadesse sätitakse oma üleloomulikele naabritele värskeid puuvilju ja kihisevaid jooke. Õhus on pooleli jäänud unenägusid, hommikureipust, naerupahvakaid, palmiõli magusust, tšilli teravust, äsjakooritud puuviljade imalust, kanalisatsiooni kirbust, uusi lubadusi. Õhus on Aasiat. Linn, mis pole veel magamagi heitnud, on uueks päevaks ärganud. Kuigi kodus, Eestis, on alles sügavaim öötund, ei raatsi ma ometigi sellest kõigest ilma jääda ning teen reisi esimesel hommikul tavapärase palverännu läbi juba tuttavate kvartalite, tervitan kanalimudas peesitavat varaani, seisatan, et jälgida palves inimesi Erawani pühamus, imetlen Lumpini pargis võimlevate-tantsivate-mediteerivate inimeste süvenenud ilmeid ja haaran nurgataguselt hommikuturilt kaasa karbitäie kanom krok'e, magusaid kookospannkooke, mis üle puistaud sibula, porgandi ja maisiga. Nüüd olen ma kohal.
 
Tai Kuningriik on Kagu-Aasia kõige külastatum riik ja seda põhjusega. Hingematvalt kaunis loodus, rikkalik kultuuripärand, lõputud liivarannad, värvikas ööelu, suurlinlikud ostlemisvõimalused, külalislahked inimesed, suurepärased hotellid, maailmakuulus köök, troopiliselt sumedad ööd ja hägusad horisondid – Tais leidub seda kõike. Sõna  thai (ไทย) tähendab tai keeles “vaba”, seega on Tai sõna otseses mõttes vabaduse maa ja tai elanikud kuulutavad uhkusega, et erinevalt naabermaadest pole nende kodumaad kunagi koloniseeritud. See on võimaldanud Tail säilitada oma erakordse kultuuri, keele ja kombed, aga ka erilise väärikuse ja uhkuse. Wai, traditsiooniline palvetaoline tervitus, saab osaks igale külastajale ning enne, kui arugi saate, võtate elu kohalike kombel stoilise rahuga ja tabate end naeratamas ka olukorras, mis kodus ehk vererõhu üles lööks. “Mai pen rai!” ütleb tai rahvas ja tasub vaid kaasa noogutada – tõepoolest, kõik on korras. Tailased on muretud, naeratavad, emotsionaalselt vaoshoitud ja suhtuvad soojalt ka farangidesse, välismaalastesse. Üle 90% tailastest on budistid ja küllap just see tagab etniliselt kirevas ja rahvarohkes riigis rahu ja sallivuse. Siinsed inimesed hindavad koostegemist ja -olemist, lähedust ja hoolimata üleilmastuvas maailmas paratamatust kiirest moderniseerumisest ja läänestumisest säilitatakse ja kantakse siin edasi omaenda väärtuseid.
 
Suuruselt Prantsusmaa ja Hispaaniaga võrreldav Tai Kuningriik pakub lõputult avastamisvõimalusi. Meie alustame oma tutvumisreisi pealinnaga. See kohalike seas Krung Thepi ehk Inglite Linnana tuntud ligi 10 miljonilise elanikkonnaga linn on Aasia pulbitsev metropol – elurõõmu ja elujõu linn, lõhnade ja maitsete linn, vastuolude, meelelahutuse ja üha kõrgemale taeva poole kerkivate pilvelõhkujate linn. Kaos ja harmoonia, kuldsed templid ja värvikad turud, kanalite äärsed varjulised sammasmajad ja maailmanimedest arhitektide uusim looming, budistlikud mungad ja õhtuti end üles lüüa armastavad kaunitarid, neoonsiltidega ööelukvartalid ja varjatud paleed – see kõik on siin esindatud. Kuigi Bangkok vaatab eelkõige tulevikku, on just siin mitmed kuningriigi kõige tähelepanuväärsemad ajaloomälestised. Paadiga mööda Chao Phraya jõge sõites näeme, kuidas linn sõltub endiselt oma veeteedest. Külastame linna sümboliks olevat khmeeri stiilis ehitatud ja rikkalikult kaunistatud Koidutemplit ja näeme, kuidas jõe ja kanali kallastel eksisteerivad kõrvuti moodne ja traditsiooniline elustiil. Jõest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuvas Rattanakosini linnajaos imetleme Suurt Paleed, Siiami kuningate pikaaegset ametlikku residentsi, mis hiljuti oli tunnistajaks ka praeguse valitseja Maha Vajiralongkorni ehk Rama X kroonimistseremooniale. Palee suursugusesse kompleksi kuulub ka hiilgav Wat Phra Kaew tempel, mis on koduks ka Smaragdbudale – vaid 66-sentimeetrisele nefriidist Budhha kujule, mis kaitseb tervet kuningriiki.  Kuskil kogu riigis pole traditsiooniline tai ehitus- ja dekoratiivkunst sedavõrd hästi esindatud, kullatud stuupade, sädelevate templihoonet rikkaliku kunstivaramu tõttu kuulub see tempel Aasia säravaimate arhitektuuripärlite hulka. Külastame ka linna vanimat ja suurimat Wat Pho templit, mille keskmes on 46-meetrine lamava Buddha hiigelkuju. Templikompleksis on kokku enam kui tuhat erinevat Buddha kuju või pilti, siinsete pühamute, stuupade, kujude, tiigikeste, ravimtaimepeenarde vahel on hoolimata rahvarohkusest sügavat rahu. Siin on kerge aeg seisatada ja mõista, miks tuhanded tai mehed otsustavad templielu kasuks.
 
On ilmne, et Bangkok pakub ohtralt võimalusi ka vabaks ajaks. Tohutud kaubanduskeskused, suurepärased muuseumid, Kagu-Aasia suurim okeanaarium, loendamatud massaažisalongid, karaokebaarid, katuseterrassidel asuvad peened restoranid, ja turud, turud, turud. Kuigi tailased on turuusku ning nii päevastel kui ööturgudel käib vilgas kauplemine, pole siinsed müüjad pealetükkivad. See annab võimaluse rahulikuks uudistamiseks ja inimeste vaatlemiseks. Ei maksa ka unustada, et reis Taisse ei ole täiuslik ilma turul või tänaval söömata. Olgu see som tam, kalakastme, laimimahla ja palmisuhkruga maitsestatud terav papaiasalat, või pad thai, tai kuulsaim nuudliroog, milles segunevad magusus, hapukus ja vütsikus, ühtviisi suurt elamust pakuvad nii roa maitse kui valmistusprotsess. Ühisel külastusel riigi suurimale ujuvturule Damnoen Saduaki soovitan keskenduda just kulinaarsetele elamustele, süües vürtsikaid nuudlisuppe, mereandidega riisiroogi või miks ka mitte minna puuviljadieedile. Vastavalt hooajale maitseme üheskoos puuviljade kuningannat mangostini, vahvate karvapallidena mõjuvaid rambutane, jalgpallina hiiglaslikku jakavilja. Julgemad saavad ka teada, kuidas mekib kurikuulus durian, Kagu-Aasia puuviljade kuningas, vili, mille kohta öeldakse, et see haiseb kui põrgu ja maitseb kui taevas.
 
Kolmepäevasel retkel Kwai jõe äärde satume sootuks teistsugusesse maailma. Siin on rahu ja omaette olemise aeg, mil ununevad kõik muremõtted. Troopiline loodus näitab, mis tal pakkuda on: tihedad bambussalud, lopsakate lehtedega tiigipuud, Sai Yoki looduspargi kosekesed ja otse meie džungliküla lähistel asuv stalakmiitide ja stalaktiitidega kaunistatud uhke koobas. Siin elav mon'i hõim näitab, kuidas on võimalik oma elu liigsega koormamata loodusega harmoonias elada ning jagab oma kultuuripärandit ka kaugelt tulnud külalistega.
 
 Pattaya on Siiami lahe ääres laiuv elavaloomuline kuurort, mille tõmbenumbriks on lisaks rannale ka ohtrad ostu- ja meelelahutusvõimalused. Just Pattayas tuleb kõige selgemalt välja kohalike lõbu- ja elujanu – linnas ja selle lähiümbruses on teema- ja seiklusparke, troopilisi aedu, tipptasemel restorane, rääkimata veespordivõimalustest. Paadisõidu kaugusel on nii sukeldumis- ja snorgeldamisvõimalusi kui ka lihtsalt vaiksemat päikesepüüdmist pakkuvad korallisaared. Pattaya värvikad show'd on maailmakuulsad ja ööelu kesklinna kandis pöörane. Vaiksemal Jomtienil on aga mõnus basseini ääres või rannaliival peesitades oma päikesepatareid taas täis laadida.
 
Tai on sihtpunkt, mis teeb pai kõigile meie meeltele – silmailu pakuvad nii uhkelt dekoreeritud templid kui traditsiooniliste tantsude esitajate imenõtked liigutused; ihu hellitab alati soe merevesi või osavad massöörid, kes vaid mõne seansiga suudavad olematusesse mudida kanged kaelad ja valutavad alaseljad. Vastuse leiavad küsimused: kuidas kõlab öine džungel? Mis häält teeb geko? Kas tai rahvamuusikat on võimalik noodistada? Lõhnade maailm varieerub sidrunheinast ja viirukitest kerge naftaliini ja ootamatute toiduvalmistamispahvakateni. Ja maitsed? Neid võiks kirjeldama jäädagi! Tai kööki ei peeta asjata üheks maailma parimaks.
 

Tai on võluv ja turvaline sissejuhatus Aasiasse, kombineerides nii meile tuttavat kui eksootilist. See on värav etniliselt ja religioosselt kirevasse Kagu-Aasiasse ning otsetee unenäolisesse troopikasse. Aga ettevaatust – haiguse vastu nimega “Siiam” pole võimalik end vaktsineerida ja nii võitegi end avastada üha naasmas, et lasta veel mõnel nurgatagusel sellel maagilisel maal enda süda võita.

2020. a Tai reisid leiate siit >