Tai

Pealinn: Bangkok

Riigikord: konstitutsiooniline monarhia

Raha: Tai baat

Pindala: 513 120 ruutkilomeetrit

Rahvaarv: 68,6 miljonit inimest (2018)

Keel: riigikeeleks on tai keel

Religioon: budism 94,6%, islam 4,3%, kristlus 1%

Elekter: 220 V / 50 Hz

Ajavöönd: GMT + 7

 

Tai Kuningriik on Kagu-Aasia kõige külastatum riik ja seda põhjusega. Hingematvalt kaunis loodus, rikkalik kultuuripärand, lõputud liivarannad, värvikas ööelu, suurlinlikud ostlemisvõimalused, külalislahked inimesed, suurepärased hotellid, maailmakuulus köök, troopiliselt sumedad ööd ja hägusad horisondid – Tais leidub seda kõike.

Ajalugu

Inimasustus Tai aladel ulatub juba umbes 20 000 aasta taha. Tai inimesed migreerusid Hiina edelaosast Tai aladele 11. sajandil ning 13. sajandil moodustati mitmest Tai aladel paiknevast riigist ühtne kuningriik. Esimesed eurooplased, kes jõudsid Taisse, olid 1511. aastal portugallased, neile järgesid 17. sajandi alguses hollandlased, britid ja hiljem prantslased, kuid Tai on ainus Kagu-Aasia riik, mis ei ole kunagi olnud ühegi Euroopa suurvõimu poolt koloniseeritud. 1932. aastal toimunud revolutsiooni käigus kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia ning aastal 1939 muudeti varasemalt Siiami nime kandnud riik Taiks. 1941. aastal okupeerisid riigi jaapanlased ning pärast sõda sai Taist Ameerika Ühendriikide liitlane. Alates 2005. aastast on Tais olnud mitmeid poliitilisi rahutusi, 2017. aastal võeti vastu uus põhiseadus. Tänasel päeval on Tai üks Kagu-Aasia mõjukamaid riike ja suuremaid majandusi.

Geograafia

Tai asub Lõuna-Aasias, tema põhjapoolne osa Indohiina poolsaarel ja lõunapoolne osa Malaka poolsaarel. Maismaapiiri jagab Tai Myanmari, Malaisia, Laose ja Kambodžaga. Tai jaguneb geograafiliselt mitmeks erinevaks piirkonnaks: mägismaa riigi põhjaosas (kõrgeim punkt Doi Inthanon 2565m), tasane keskmaa, Khorati platoo kirdeosas ja edelaosas asub mägise keskosa ja liivaste randadega Malaka poolsaar. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe ääres. Andamani meres, Malaka poolsaare lääneosas asuvad Tai luksuslikud ja populaarsed kuurordid ning kaunid saared.

Tai rahvuslik sümbol on elevant, kuid tänasel päeval elab rohkem elevante vangistuses, kui vabas looduses. Ulatuslik metsade maha raiumine ja nõudlus eksootiliste loomade järele on Tai loodusele laastavalt mõjunud – metsikud elevandikarjad ja mitmed muud liigid nagu näiteks ninasarvikud, tapiirid ja giboni ahv on tänaseks hävimisohus.

Kliima

Tai paikneb troopilises kliimavöötmes. Riigi põhja, kirde- ja keskosas kestab kuum periood märtsist maini ja lõunaosas on temperatuurid aastaringselt üsna sarnased. Kõige rohkem vihma sajab tavaliselt augustist oktoobrini, kuid see sõltub paljuski konkreetsest piirkonnast. Keskmised päevased temperatuurid Bangkoki piirkonnas Tai lahe ääres on aastaringselt 31-35C ja Phuketi piirkonnas 31-34C. Mõnevõrra jahedamaks piirkonnaks on Tai mägine põhjaosa. Merevee temperatuur on samuti aastaringselt meeldivalt soe, 27-31C.  

Rahvastik

Tai rahvastikust 97,5% moodustavad tailased ja 1,3% birmalased. Vähesel määral elab Tais ka moni ja khmeeri päritolu inimesi. Samuti on viimastel aastakümnetel suurenenud migrantide arv naaberriikidest Myanmarist, Laosest ja Kambodžast ning Nepalist ja Indiast – nende arvuks peetakse umbes 4-5 miljonit. Tais elab ka umbes 41 000 britti ja 20 000 austraallast. 

51,4% Tai elanikkonnast elab linnades ning inimeste keskmine eeldatav eluiga on 75,6 aastat.

Kombed

Tai kultuur on palju mõjutusi saanud Laosest, Birmast, Hiinast ja Kambodžast; selle keskmeks on vanad traditsioonid, austus esivanemate vastu ja budism, mis mõjutavad suurel määral nende käitumist ja igapäevaelu. Tailaste jaoks on oluline igas olukorras äärmiselt rahulikuks jääda ja raske on leida tailast, kes oma ärritust välja näitab – seda peetakse äärmiselt ebaviisakaks ja alandavaks ning see peidetakse alati naeratuse taha. Tihti võib kuulda fraasi mai pen rai, mis tähendab, et ei ole tarvis muretseda.

Rahvusköök

Kõige tüüpilisemateks Tai köögis kasutatavateks koostisosadeks on küüslauk, tšilli, laimimahl, sidrunhein, koriander ja kalakaste. Peaaegu iga toidukorra oluliseks osaks on riis – tailased tarbivad aastas keskmiselt pea 100 kg riisi inimese kohta. Populaarseteks roogadeks on näiteks erinevad kookospiimast valmistatud karrid, kalakastme, laimimahla ja palmisuhkruga maitsestatud terav papaiasalat som tam ja Tai kuulsaim nuudliroog pad thai. Taist leiab ka laia valiku eksootilisi puuvilju, näiteks mangostini, vahvate karvapallidena mõjuvaid rambutane, hiiglaslikku jakavilja ja Kagu-Aasia puuviljade kuningaks kutsutavat duriani - vili, mille kohta öeldakse, et see haiseb kui põrgu ja maitseb kui taevas. Tavaliseks magustoiduks Tais ongi puuviljad.

Tais räägitavad keeled

Tai riigikeeleks on tai keel, mis on lähedalt seotud laose keelega ning mida räägib ainsa keelena 90,7% inimestest, 6,4% inimestest räägib lisaks tai keelele birma või malai keelt. Laialdaselt on asjaajamises ja kaubanduses levinud ka inglise keel.

Kasulikud väljendid tai keeles:

Mai Loog „Minu Tai”. Petrone Print 2008, 295 lk.

„Tai”. Koolibri, 2008, 504 lk. 

Karin Dean „Kagu-Aasia” Varrak, 2013, 480 lk.

Kukrit Pramoj „Four Reigns”. Silworm Books, 1998 Amazon Kindle

B.J. Terwiel „Thailand´s Political History River Book”, 2011 Amazon Kindle

 

„The  King and I” Režissöör Walter Lang 20th Century-Fox, 1956, 2h13m

„Railway Man” Režissöör  Jonathan Teplitzky 2013, 1h56m

„Uncle Boonmee Who Can Recall His Past Lives” Režissöör Apichatpong  Weerasethakul 2010, 1h54m

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee