Usbekistan

 

Pealinn: Taškent 

Valitsus: Presidentaalne vabariik

Raha:   1 sum = 100 tiyin

Pindala: 447 400 km²

Rahvaarv: 33,378,140 (2020)

Keel:  usbeki

Religioon:  islam 

Ajavöönd:  UTC +5

 

Usbekistan on riik, kus iga eestlane tunneb end teretulnult juba meie seotud ajaloo tõttu ja igas Usbeki linnas kohtad vähemalt ühte usbekki, kellel on mõni sõber või sugulane Maarjamaal ja juttu jätkub teetassi taga kauemaks. Maailmakuulsad Buhharaa, Samarkand ja Hiiva ei jäta oma arhitektuuri ja kultuuripärandiga kedagi külmaks. Kindlasti peaks kogema suus sulava pilaffi valmistamist,  samsade küpsetamist ja mesimagusaid usbeki meloneid. Jurtades ööbimine keset kõrbe on igale inimesele kasvõi korra elus lausa kohustuslik!

Ajalugu

Usbekistan asub territooriumil, kus on õitsenud ühed vanimad ja kuulsamad tsivilisatsioonid. Riik on olnud erinevate uskude ja kultuuride ristumispaigaks ja ammustest aegadest alates on tekkinud erinevate tsivilisatsioonide sümbioosid. Usbekistanil on  ainulaadne ajalugu ja väga omanäoline kultuur.

Esimesed inimesed Kesk-Aasias olid Iraani suguluskeeli rääkivad rändrahvad ja I aastatuhandel eKr tekkisid suurte linnade nagu Samarkand, Buhhaara, Tashkent jt ümber koondunud võimsad riigid Sogdiana, Baktria, Horezm. Kiirelt arenes ka põllumajandus, käsitöö ja  kaubandus. Piirkonda läbis ka kunagine Siiditee ja tihe kauplemine pani aluse piirkonna majanduslikule õitsengule. Esimene suur muutus saabus Tšingis-khaani tulekuga, linnad hävitati ja pea kogu elanikkond tapeti. Peale seda hakkasid piirkonda põhja poolt saabuma türgi keeli kõnelevad karjakasvatajad. Hiilgeaeg saabus siia veel 14. sajandil kui kuulus vallutaja Timur Samarkandi oma hiigelriigi pealinnaks valis. Juba 19. sajandil hõivas Kesk-Aasia Venemaa, võites piirkonnas toimunud võimuvõitluses Suurbritanniat. Osana Venemaast ja hilisemalt kuuludes Nõukogude Liitu, muutus Usbekistan rahvaste paabeliks, nii rände kui pagendusse saadetud eri rahvuste tõttu, siia asustati korealasi, volgasakslasi, kaukaasia rahvaid jt. Tänapäeval on Usbekistan kõige jõukam ja arenenum Kesk-Aasia riik, seda peamiselt rohkete maavarade tõttu. 

 

Usbekistan asub Kesk-Aasia keskosas, kirdeosas asub Turni madalik ja Tjan-Šan mäed, põhjas asub Kõzõlkumi kõrb (valdavalt liivakõrb ja keskosas kivikõrb). Riigipiiri jagab Usbekistanil  Kirgiisia, Kasahstani, Tadžikistani ja Afganistaniga. Usbekistani kõrgeim punkt asub riigi kaguosas piiril Tadžikistaniga ja kõrgub merepinnast enam kui 4600 meetri kõrgusele. Maa idaosa on tektooniliselt  väga aktiivne (viimane 7,5 palli Richteri skaalal maavärin oli 1966.aastal). Jõgede ümbruses toimib niisutuspõllumajandus, peamiselt puuvill, nisu, melonid jm. Metsaga on kaetud kõigest 7% pindalast seda peamiselt mägedes.

 

Usbekistanis valitseb kontinentaalne kliima. Reisimiseks on parim aeg  aprill–mai ja september-oktoober. Kuna Usbekistan ei ole avatud meredele ja ookeanidele, muudab see kliima äärmiselt mandriliseks, liiga kuumaks ja kuivaks. Suvel on väga palav, temperatuur kõigub 35-45 kraadi vahel - aprillis, septembris on päevased temperatuurid  18-28 kraadi, öised aga jäävad 10-20 kraadi  vahele.  Sademeid on vähe, tasandikul keskmiselt 100-300 mm aastas, kuid mägedes 400 – 900 mm aastas. 

 

Usbekistanis elab tulenevalt ajaloole, väga palju erinevaid rahvuseid : usbekke 83.8%, tadžikke 4.8%, kasahhe 2.5%, venelasi 2.3%, tatarlasi 1.5%, ja muud 6.4% (2017 est.). 88 protsenti rahvastikust on sunni moslemid, 9 protsenti ortodoksid ja 3% muud usundite järgijad. Usbekistanis on inimasustus koondunud  suuresti jõgede – Sõrdarja, Amudarja, Zarafshon äärde. Usbekistani kesk- ja lääneosa on pinnamoest tulenevalt väga hõredalt asustatud. 

Kombed ja inimesed¬

Usbekid on väga külalislahked, selliseks kasvatatakse neid juba maast madalast. Kui on vaja kuskile jõuda ja keelebarjääri tõttu ei saa infot vahetatud, viib kohalik su kasvõi kättpidi soovitud kohta. Usbekid elavad tavapäraselt suurte peredena, mitu põlvkonda koos. Pere auväärseimaks isikuks peetakse   traditsiooniliselt  vanimat liiget. Tänaseni pöördutakse eakamate inimeste poole teie vormis. Turgudel olge valmis kauplemiseks, sest kohalikele on see kultuuriosa ja selle „raske kauplemise“ näitemängu lihtsalt peab kaasa tegema. Elu kulgeb kohalike jaoks rahulikult ja kiirustamata, see võtab meie jaoks harjumist, kuid selle filosoofia harrastamine lihtsustab kohalikega suhestumist. Külalistele pakutakse  traditsioonina rohelist teed, mis jahutab organismi ja aitab paremini palavust taluda . Tee serveerimine on eraldi tseremoonia ja tasub kindlasti kogemist.

Rahvusköök ja rahvusjook 

Oma ajaloolise pärandi tõttu on ka Usbeki köök väga mitmekülgne ja maitseterikas ja söömist võib Usbekistanis pidada lausa pühaks tegevuseks. Usbekkide toidulaual peab alati olema ümmargune lepjoška (leib-karask, mis on suhteliselt tihke koostisega, aga säilib kaua ja mida küpsetatakse tandõris). Igapäevane ja samas ka rituaalne toit on muidugi pilaff. “Tõelist pilaffi peavad valmistama tõelised mehed,” tavatsevad öelda usbekid. Pea et kõige olulisemaks roaks Usbeki köögis on muidugi pilaff, mis ei ole lihtsalt igapäevane vaid lausa rituaalne. Roa valmistamine kestab tunde ja sellega tegelevad nii naised kui mehed. Igal piirkonnal on oma algupärane ja traditsionaalne pilafi valmistamise viis.

Usbekistani köögi maitsete ja aroomide rikkus tuleneb paljuski selle päikselise paiga juur- ja puuviljade rohkusest. Vastavalt piirkonnale on määravaks ka toidulaud – karjakasvatajad söövad rohkem loomseid saaduseid ja põlluharijad pigem puu ja juurvilju. On ka selliseid toite, mida ei valmistata iga päev, vaid ainult elutähtsate sündmuste puhul näiteks nagu postdumba uramasi (lambalihast rasvasabakesta rulaad). Usbeki köögis on enam kui 100 liiki pilaffi, üle 30 liigi šašlõkke ja pea 100 erinevat suppi. Mitmeid toite valmistatakse aurutades, mõned road, näiteks karaskid ja šašlõkk, valmivad vaid spetsiaalses ahjus (tandõris).

Keel
Ametlikuks keeleks on usbeki keel, räägitakse ka vene ja tadžiki keelt. Turismipiirkonnas saab kõige lihtsamini hakkama just vene, aga ka inglise keelega.

 

Lugemissoovitus:
Kesk-Aasiat avastamas : Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan / Vaike Silmato   Hea Tegu, [2017]

Sovetistan: teekond läbi Türkmenistani, Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani / Erika Fatland   Tänapäev 2016

Samarkandi kuum suvi / Nargiz Kuut Vali Press 2014

Timur (1336-1405) : islami mõõk, maailmavallutaja / Justin Marozzi   Kunst, 2010 

Usbekid / [koostanud Zulfia Nurmanova, Lola Sahhibnazarova, Ita Serma Ilo  2010

 

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee