Giid Tea Reinvald kirjutab Uus-Meremaa kohta nii:
Imeline loodus
Ennekõike on Uus-Meremaal absoluutselt fantastiline ja mitmekesine loodus. Sealt leiab palme, liivarandu, lumiseid mägesid, kustunud ja tegevvulkaane, fjorde, kuumaveeallikaid, metsi. Suurejoonelised mäeahelikud moodustavad nii Põhja- kui ka Lõunasaare selgroo. Kas soovite nautida lopsakaid künkaid subtroopilisel Põhjasaarel või uurida Lõunasaare karme mäetippe ning orgusid - Uus-Meremaa pakub igaühele midagi, ka võimalust kohtuda endeemsete ja haruldaste loomadega, sealhulgas ikoonilise kiivilinnu, keapapagoide, sisalikku meenutava roomaja tuataraga, keda mõnikord kirjeldatakse kui “elavat fossiili” ja mereelustikuga (Hectori delfiinid, kääbuspingviinid, kotikud). Rotoruas, kust loodusjõud pääsevad läbi mulla auruna susisedes maa seest välja, on geisrid, keevad mudalombid ja tohutud vulkaanikraatrid.
Suurepärane toit ja vein
Aucklandi toidumaastik konkureerib iga teise linnaga maailmas, alates Aasiast inspireeritud tänavatoidust kuni tuntud kokkade, näiteks Peter Gordoni ja Jenni Murray, tipptasemel roogadeni. Wellington on teisel kohal toidufestivalide ja tänavaturgudega, mis ahvatlevad ja inspireerivad iga potentsiaalset toidusõpra. Uus-Meremaa veini kasvav populaarsus on teinud sellest ka ühe maailma juhtiva tootja. Külastada on mitmeid veinitootmispiirkondi, sealhulgas kuulus Marlborough' piirkond. Uus-Meremaa Savignon Blanc on võrratu!
Võimalus kogeda midagi erilist
Lõunapoolkeral on põhjapoolkeraga võrreldes kõik tagurpidi – aastaajad on vahetuses, põhi tähendab sooja ja lõuna külma ning isegi kraanikausist vee äravoolamisel tekkiv spiraal keerleb teises suunas.
Uus-Meremaa on üks maailma eraldatumaid riike, mis asub lähimast naabrist, Austraaliast, ligi 2 000 km, aga Eestist linnulennul lausa 17 000 km kaugusel. Vähese valgusreostuse tõttu pakub sealne öötaevas suurepäraseid võimalusi lõunataeva tähtkujude, Linnutee ja isegi lõunavirmaliste (Aurora Australis) vaatlemiseks. Isegi Uus-Meremaa lipul näeme tähti - Lõunaristi tähtkuju, mis märgib riigi asukohta Vaikse ookeani lõunaosas.
Sõnal “kiivi” on Uus-Meremaal lausa kolm tähendust – mõnus puuvili, lennuvõimetu rahvuslind (näeme nii elusana Rotoruas kui topisena Aucklandi muuseumis) ja kohalik uus-meremaalane, kes on, muide, ülimalt külalislahke.
Samuti on Uus-Meremaa tuntud oma rahvusroa Pavlova poolest. Räägitakse, et see magustoit sai nime vene baleriini Anna Pavlova järgi, pärast tema 1920. aastate külaskäiku Uus-Meremaale.
Ärgem unustagem, et Uus-Meremaa on ka benji-hüpete sünnikoht. See oli Kawaru sild Lõunasaarel, millelt maailma esimesi benji-hüppeid sooritati. Benji-nöörgi on Uus-Meremaal leiutatud. Miks mitte kaaluda see trikk just Uus-Meremaal ette võtta?
Samuti peab meeles pidama, et endise Briti asumaana kehtib Uus-Meremaal vasakpoolne liiklus, mis tahab natukene harjumist.
Endise Briti asumaa staatusest tuleneb ka fakt, et Uus-Meremaa on üks kolmest riigist maailmas, millel on kaks hümni - “God Defend New Zealand” ja “God Save the King” (mis on ka Suurbritannia hümn). Teised kaks riiki, millel on samuti kaks hümni, on Kanada ja Taani.
Midagi kaasaostmiseks
Kui mõtlete, mida Uus-Meremaalt mälestuseks või külakostiks kaasa osta, siis võiks see olla kas kohalike poolt armastatud aare, nagu näiteks pounamu (rohelisest kivist) ehe, meriinovillasest ese, pütike manuka mett, mõni maooride valmistatud nikerdus, paua karbist mälestusese või pudel Marlborough' veini.
Kokkuvõtteks - Uus-Meremaa on ilus, sõbralik, turvaline ja lihtsalt vinge.
Uus-Meremaal näeme!
Pealinn: Wellington
Valuuta: Uus-Meremaa dollar (NZD) 1 dollar = 100 senti
Pindala: 268 838km²
Riigikord: parlamentaarne demokraatia
Keel: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel
Rahvaarv: 4 816 010(2020)
Religioon: kristlus 37.3%, hinduism 2.7%, maoori 1.3%, islam 1.3%, budism 1.1%, muud 1.6%, määratlemata 48.6%
Ajavöönd: GMT +12, ajavahe Eestiga +9h
Elekter: 230V/50Hz
Ajalugu
11. ja 13. sajandi vahel saabusid Polüneesia meresõitjad Uus-Meremaa aladele ning lõid maoori kultuuri. 1500. aastal rändas osa maoore Uus-Meremaalt ligi 800km kaugusel paiknevatele Chathami saartele, kus kujunes välja moriori kultuur. Uus-Meremaa jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati rohedeks ja neid kontrollisid hapūd. Esimesed eurooplased tõi endaga kaasa hollandi meresõitja Abel Tasman 1642. aastal. Kapten James Cook nimetas saarestiku Uus-Meremaaks. 1840. aastal sõlmiti Waitangi rahuleping Suurbritannia ja maoori hõimupealike vahel, mille alusel liideti Uus-Meremaa Suurbritannia alamaks. 1893. aastal sai Uus-Meremaast esimene riik maailmas, kus anti naistele valimisõigus, naised said siiski valimistel osaleda alles 1919. aastal. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. aastal. Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus liitlasvägedega Teises maailmasõjas 3. septembril 1939.
Geograafia
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania edelaosas, Austraaliast lahutab riiki Tasmani meri. Uus-Meremaa rannajoon on 15 134km pikk. Kõrgeim tipp on Mt Cook 3724m. Uus-Meremaa moodustab osa Vaikse ookeani tulerõngast.
Kliima
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis mõõdukas mereline kliima. Õhutemperatuurid ei lange alla nulli ning ei tõuse tihti ka üle 30C. Enamikus piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemates piirkondades. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris.
Detsembris on Uus-Meremaal suvehooaeg – 20-30 soojakraadi vahel.
Rahvastik
Uus-Meremaal elab 64.1% eurooplasi, 16.5% maoore, 4.9% hiinlasi, 4.7% indialasi, 3.9% samoalasi ja muud. 86.7% rahvastikust elab linnades. Oodatav eluiga Uus-Meremaal on 82.1 aastat. Uus-Meremaa elanike keskmine vanus on 37.2 aastat.
Rahvusköök ja -jook
Maoori hangi koosneb lihast ja juurviljadest, mis on aeglaselt küpsetatud maa-aluses ahjus. Tänapäeval on hangi pigem pidupäeva roog.
Kindlasti peab Uus-Meremaal ära proovima jõevähki, mida serveeritakse tervel kujul.
Kuna uusmeremaalased armastavad mereande, siis üheks delikatessiks peetakse sealkandis ka üht meresiiliku liiki, mida kutsutakse kinaks.
Uus-Meremaal on võimalus proovida ka erilist kiwi burgerit – lisaks tavalisele pihvile burgeri vahel on sinna lisatud ka peeti ja praemuna.
Kombed ja inimesed
Uusmeremaalasi on kutsutud läbi aegade kiwideks, mis pärineb linnunimest, kes on ka Uus-Meremaa rahvuslinnuks.
Uus-Meremaal on kombeks arvet mitte maksta lauas, vaid selleks minnakse kassasse. Samuti on kombeks joogivett ise leti pealt võtta, mitte oodata, et see tuuakse lauda.
Nimetis- ja keskmise sõrme üles tõstmine näitab pettumust ja viha.
Kasulikud väljendid (inglise ja maoori)
- Jah – Yes/āe
- Ei – No/kahore kau
- Palun – You’re welcome/’Nau mai
- Tänan – Thank you/kia mihi
- Tervitus – Hello/kia ora
- Nägemiseni – Good bye/kia pai
- Vabandust – Sorry/mihi
- Ei saa aru – I can’t understand / kaore au e mohio
Germalo Reiside giidid soovitavad Uus-Meremaa paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Aime Hansen „Uus – Meremaa sõnas ja pildis”
Dieter Kreutzkamp „Maailma kauneim paik Uus-Meremaa”
Whiti Ihimera „Vaalaratsanik”
Michel King „The Peguin History of New Zealand”
Katherine Mansfield „The Garden Party and Other Stories”
Filmisoovitus:
„Goodby Pork Pie”, režissöör Geoff Murphy, 1980, 1h45m
„Utu”, režissöör Geoff Murphy, 1983, 1h58m
„Once Were Warriors”, režissöör Lee Tamahori, 1994, 1h42m
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie
eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga
germalo@germalo.ee